fbpx
õnnelik töötaja, tervis, rahulolu, töökeskkond

Kolm mõtet, mida rakendada, et Su töötaja oleks õnnelik ja rahulolev

Hiljuti osalesin ühel terviseteemalisel üritusel, kus oli jutuks, et töö ei ole või vähemalt ei peaks olema inimese jaoks kõige olulisem, vaid tema isiklik elu koos vaimse ja füüsilise heaoluga on alati esikohal. Hakkasin sellele järjest rohkem mõtlema ja tundsin, et see mõtteviis vajaks järjest rohkem suuremat tähelepanu. Aastakümned on paraku näitanud, et justkui töö peaks olema iga inimese A ja O. Võttes aluseks selle, et  keskmine inimene veedab umbes kolmandiku oma elust tööl ning ¼ inimesi peab enda tööd pideva stressi peamiseks allikaks, siis on viimane aeg ümber hinnata teatud väärtused ja põhimõtted, mis puudutavad töö ja isikliku elu reguleerimist. Sellest tulenevalt on väga suur roll ettevõttel ja selle juhil pöörata tähelepanu oma inimeste heaolule, sest sellel on otsene mõju ka  ettevõtte käekäigule, kuna õnnelikum ja rahulolevam töötaja on oluliselt produktiivsem ja pühendunum. Mida saad aga Sina juhina teha, et Su töötajad oleksid kasvõi sammu võrra õnnelikumad?

1. Võta teadmiseks – Sinu töötaja jaoks ei ole töö nr 1 asi elus!

Me oleme väga suure osa oma elust töökeskkonnas ning see, kuidas me tunneme end ka teistes eluvaldkondades mõjutab otseselt ka seda, millised töötajad me oma organisatsioonis oleme. Kui meil on mured isiklikus elus, siis paratamatult ei pruugi me olla samal ajal täisväärtuslikud töötajad, sest oleme mõjutatud tervikuna kõikidest erinevatest elu osadest. Juhina on oluline seda märgata ja võtta teadmiseks. Sinu kõige parem viis näidata töötajale, et hoolid temast on mõista ja vajadusel kuulata ära tema mured, sest vahel ainult sellest piisabki. Sa ei pruugi teda aidata ega ilmselt paljudes olukordades ei saagi, kuid tõeline väärtus on see teadmine, et ta ei ole oma murega üksi. See kõik annab olulise teadmise ka selle kohapealt, et  kui Su töötajal on mure tõttu vähenenud ka töösooritus või on tema käitumine muutunud, siis see tingimata ei tulene oskamatusest või mitte tahtmisest, vaid lihtsalt millestki muust. Oluline on siin näidata üles toetust ning mõistvat suhtumist ja ehk aidata leida ka võimalusi lahendusteks (juhul kui see on Sinu võimuses).

2. Investeeri töötaja tervisesse!

Kas Sinu töötajatel on võimalus sporditoetusele, massaažile või mõnele muule tervisekompensatsioonile? Järjest enam ettevõtteid võimaldavad oma töötajatele näiteks sporditoetust, kuid paraku siiski mõtlevad sellest kui väga suurest kuluartiklist.  Kuid kas see ikka on nii? Mõtle sellele, et igasugune liikumine ja sportimine on absoluutselt hea inimese füüsilisele vormile, kuid väga hea ka vaimsele poolele. Sport aitab maandada stressi ja pingeid, parandab keskendumisvõimet ning annab positiivset laengut paisates kehasse „õnnehormoone“. Läbi füüsilise liikumise saab inimene olla terviklikum ja vaimselt tugevam ning see kõik on otseselt ka puhas kasum Sulle kui tööandjale. Mida vähem stressi, seda produktiivsem  on ka Su töötaja. Sporditoetus peaks juba olema üsna levinud hüve, kuid siiski leidub neid, kes ei mõista selle vajalikkust laiemalt. Tänapäeva tööturul on see kindlasti üks osa ka konkurentsieelisest ning tihtipeale eriti nooremate tööle kandideerijate seas üks olulisi kriteeriume. Kiitust väärivad ka need ettevõtted, kes on omale ehitanud juba isikliku jõusaali või muu ruumi sportimiseks, mida näiteks töötajad saavad edukalt kasutada lõuna ajal, mistõttu jääb õhtusel ajal inimesele rohkem vaba aega näiteks perega koosolemiseks.

*Aastast 2018 saab maksuvabaks 400 euro suurune sporditoetus aastas ühe töötaja kohta, mis teeb kalendrikuu peale kokku 33,33 eurot. Kindlasti on sporditoetus tõhusam kui palgatõus, mis jääb töötajal pigem igakuiselt märkamata.

 3. Loo võimalused tegeleda ka vaimse tervisega!

Samal ajal kui me tegeleme oma füüsilise tervisega, ei saa tähelepanuta jätta ka oma vaimse tervise poolt.  Paraku väga paljudel juhtudel kiputakse oma vaimne heaolu tahaplaanile jätma ning selle tulemusena on meil väga palju inimesi, kes ei pruugi end väärtustada, kellel puudub enesekindlus ning kes tegelikult ei tunne iseennast. Kõige lihtsam näide oleks tuua arenguvestlustest, kus inimesed tunnevad ennast pigem ebakindlalt rääkides oma tugevustest ja nõrkustest või arenguvajadustest. Pigem on selle ebakindluse taga teadmatus, mitte lihtsalt oskamatus või huvi puudumine. Teadmatust tihti peidetakse või kompenseeritakse kas arrogantsuse või mitte huvi tundmise näitamisega. Tegelikkuses oleks vaja seda, et inimene tunneb iseeennast, oskab tuua välja oma tugevused ning saab seejärel keskenduda just nendele. Samuti on oluline pöörata tähelepanu ka enda mõtetele, tunnetele ja emotsioonidele, sest see kõik mõjutab ka seda, kuidas me suhtleme teistega ning kuidas tajume ümbritsevat. See kõik on ääretult oluline just ka töökeskkonnas, sest oleme sellega seotud ju keskmiselt kaheksa tundi päevas ning puutume kokku väga erinevate isiksustega. Ning siin küsid Sina juhina, et mida saan mina siin ära teha? Kas see ei peaks olema justkui inimese enda asi? Jah, paljuski küll. Kuid kui Sul on olemas väga headest spetsialistidest koosnev meeskond, kellega Sa oled rahul, siis miks mitte teha üks sammuke, et neid veelgi rohkem hoida ning ennetada teatud tekkivaid probleeme ja lahkhelisid. Kiirete arengutega ja meeskondade kasvamisega paratamatult tekib teatud pingeid ning seetõttu on selles kiires elus esmatähtis tegeleda oma vaimse poolega, et olla muus osas veelgi parem.

Mõned näited, mida oma ettevõttes ellu viia, et tegeleda vaimse tervisega:

  • Luua mentorlussüsteem kolleegide vahel, kes tunnevad üksteisega mugavalt ning saavad jagada omavahel rõõme ja muresid, mis aitab kindlasti ennetatada tekkivaid pingeid ja suuremaid tööalaseid probleeme
  • Korraldada väiksemaid sisekoolitusi töötubade näol, kus teemadeks enesereflektsioon, mina-pilt, minu tugevused jne
  • Võimaldada töötajatel osaleda enesearengu koolitustel (nt osalise toetusega)
  • Luua tugevustele põhinev arenguvestluste süsteem, mis esiteks järgib regulaarsust ja seda, et vestlused toimuvad näiteks vähemalt kord kuus või kahe kuu tagant ning nende sisuks on valdavalt tugevused ning nende arendamine.

 

Milliseid mõtteid Sinul tekkis ning kas oled valmis ideid oma ettevõttes rakendama?

About Marili Lenk

Olen PersonaliDisaini konsultant ning aitan organisatsioonidel tõhusamalt korraldada oma igapäevast personalitööd.

Jäta teade

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.