Tänasel tööjõuturul, kus head töötajad on kullahinnaga ja tööandja maine levib hetkega, ei saa endale lubada inimeste vaikset kustumist. Juhid ei saa enam lähtuda mõtteviisist „kui ei jaksa, leiame järgmise“ ehk sidruni tühjaks pigistamise mentaliteedist. Atraktiivne tööandja on see, kes mõtleb oma meeskondade töökoormuse teadliku juhtimise peale.

Juhid, kes päriselt oma inimeste heaolust ja meeskonna pikaajalistest eesmärkidest hoolivad, ennetavad läbipõlemist, väldivad võimekuse langust ja otsivad lahendusi optimaalseks rollijaotuseks. Vastasel korral on risk maksta lõivu oma parimate inimeste lahkumisega.

Tajutud töökoormus

Töökoormuse tajumine on alati subjektiivne ja seda ei saa hinnata ainult välise kriteeriumi  – töötatud tundide  – järgi, sest erinevad ülesanded koormavad inimest väga erinevalt. Terviklik pilt inimese (ja ka meeskonna) reaalsest koormusest tekib siis, kui kaardistada ülesandeid nii ajalise kestvuse kui tajutud koormuse osas kas pidevalt või teatud perioodi jooksul.

Tööandjatel tuleb õppida eristama ajalist töökoormust tajutud töökoormusest. Selleks töötasime PersonaliDisainis välja metoodika, mis annab juhtidele objektiivse aluse koormuse juhtimiseks.

Tajutud töökoormust mõjutavad loomulikult piisava aja ressursi olemasolu ning tähtaegade surve, kuid ka inimese oskused ja vilumus, aga ka isikuomadused ning pingetaluvus.

Inimeste taluvuslävi koormuse osas ja tööde iseloom on enamasti erinev. Teatud meeskonnaliikmetel võib olla suur ajaline koormus, aga nad tunnevad harva end erinevates tegevustes nö. „punases“. Samas teistel, kes erinevatel põhjustel võivad tajuda ka lihtsa(ma)id ülesandeid keerulistena, on tajutud töökoormus oluliselt kõrgem.

Millisel juhul võtta ette töökoormuse kaardistamine?

• Märkad tööstressi või räägitakse läbipõlemisest
• Tööjaotus tundub ebaühtlane
• Plaanis on struktuuri- või rollimuutused
• Kaalud ametikohtade loomist või vähendamist
• Eesmärkide saavutamiseks tehakse ületunde
• Vajad selget ülevaadet inimeste ülesannetest ja nende osakaalust

Näiteks saab kaardistamise põhjal:

• Tasakaalustada ülesannete ja vastutuse jaotust
• Märgata ülekoormuse ja läbipõlemise riske
• Otsustada, kas meeskond vajab lisatööjõudu
• Tuvastada ebamõistlikult ajamahukaid tegevusi
• Kavandada rolli- või struktuurimuudatusi
• Eristada ajapuudust oskuste, töökorralduse või prioriteetide probleemidest.

Kui tahad selgust, milline on sinu inimeste tegelik töökoormus ja kuidas seda paremini juhtida, siis tajutud töökoormuse kaardistus annab objektiivse pildi meeskonna olukorrast. Meie abiga saad teha andmetele tuginevaid otsuseid, mis hoiavad inimesi ja kasvatavad sinu meeskonna tugevust.

Artikli lühem versioon on ilmunud varasemalt ka Ärileht.ee.