1.aprill on ainus päev aastas, mil kõik teavad, et neile võidakse valetada. Ülejäänud 364 päeval nimetame seda strateegiaks, visiooniks või meeskonna kaasamisplaaniks. Ja kuna täna on see päev, lubame endale ka veidike ausust juhtimismeetodite osas.
PersonaliDisaini 2025. aasta juhtimispraktikate tajutud mõjususe kaardistamise analüütilise protseduuri (auditi) käigus küsitleti 214 juhti erinevatest sektoritest. 94% neist oli veendunud, et nende meeskondade strateegiliste eesmärkide ja igapäevaste töötegevuste vahelise mõjususe seostamise tajutavus on kõrge. Samas küsitleti ka nende töötajaid. 94% neist oli veendunud, et nad ei mõista mitte midagi* (*See on nali, palume sellele auditile mitte viidata).
Aga nüüd asja juurde. Siin on 10 juhtimisreeglit, mida rakendatakse igal pool, igapäevaselt ja täiesti siira veendumusega.
Reegel nr 1: „Mul on uks alati avatud“
See on juhtimise kuldstandard. Öeldakse kohe esimesel päeval uuel ametikohal, töötajate koosolekutel, sünnipäevakõnedes ja mõnikord ka intervjuudes ajalehele.
Tegelikkuses tähendab see järjekorda nagu Draamateatri „Rahamaa“ etenduse piletimüügipäeval — ainult et pileteid ei jätku ja uksele lähenedes selgub, et juht on koosolekul. Järgmisel koosolekul. Ja siis veel ühel. Uks on avatud. Juht lihtsalt ei ole ukse taga.
Helvi, vallavanem Lääne-Eestist: „Mul on uks alati avatud. Vähemalt seni, kuni koalitsioon püsib.”
Reegel nr 2: „Teeme kiire koosoleku“
Eesti juhi kõige armastatuim ja kõige kuulsam vale. „Kiire“ tähendab minimaalselt 90 minutit, millele järgneb 20-minutiline lõppdiskussioon selle üle, kes selle teema kohta järgmise koosoleku kokku kutsub. Päevakava saadetakse välja siis, kui koosolek on juba alanud — kui üldse.
Mare, tootmisettevõtte juht Valgast: „Meil on iga nädal kiire kriisikoosolek. Oleme seda teinud juba seitseteist aastat ja ma ei näe põhjust miks see ei võiks jätkuda.“
Reegel nr 3: „Meil on avatud suhtluskultuur“
See on tõsi. Suhtlus käib. Infot jagatakse. Tagasiside liigub. Ainult ühes suunas. Juht räägib, meeskond kuulab. Juht küsib arvamust, meeskond annab selle, mida arvatakse, et juht kuulda tahab. Juht ütleb „öelge mulle, mis päriselt toimub“, meeskond ütleb „kõik on hästi, teeme tööd“.
Tiiu, personalijuht avalikust sektorist: „Meil on avatud suhtluskultuur. Aga kui küsin töötajatelt otse, mis neid häirib, vaatavad nad lakke. Laes pole midagi valesti. Ma olen kontrollinud.“
Reegel nr 4: „Muutus on võimalus“
Öeldakse iga muutuse eel. Reorganiseerimisel. Süsteemivahetusel. Uue juhi tulekul. Kontorist avatud planeeringule üleminekul. Avatud planeeringult tagasi suletud kontorite juurde üleminekul.
Leonid, tootmisplaneerija Ida-Virumaalt: „Mulle öeldi, et uus tootmistarkvara on ainuvõimalus. Kuus kuud hiljem olime kaks korda aeglasemad kui enne. Nüüd öeldakse, et see on õppimisvõimalus. Järgmine aasta tuleb ilmselt kasvuvõimalus.“
Reegel nr 5: „Meeskond on kõige tähtsam“
See on tõsi ja me usume seda. Öeldakse aastalõpupäevadel ja strateegiapäevadel. Öeldakse ka reedel kell 16:55 — vahetult pärast seda, kui selgub, et süsteemis on viga, klient on rahulolematu ja esmaspäevaks on vaja lahendust. Sel hetkel on meeskond veel eriti tähtis.
Kristi, juhataja jaekaubandusettevõttest: „Meeskond on kõige tähtsam. Seda tõestab ka see, et kui keegi lahkub meeskonnast, korraldame alati lahkumispeo. Sel aastal oleme kogunenud seitse korda.”
Reegel nr 6: „Anname endast parima“
See on üks neist lausetest, mille tähendus sõltub sellest, kes seda ütleb.
Juhi jaoks tähendab see: „Oleme teinud kõik võimaliku antud ressurssidega.“
Töötaja jaoks: „Tegin, mis sai, kuigi ressursse oli vähe.“
Kliendi jaoks: „Küllap sain, mis saada oli.“
Kõik kolm on samaaegselt tõesed. Ja keegi ei ole rahul.
Toomas, ehitusfirma juht: „Anname endast alati parima. Tellija arvas, et see tähendab tähtaega. Meie arvasime, et see tähendab kvaliteeti. Lõpuks ei saanud kumbki seda, mida arvas.”
Reegel nr 7: „Õpime sellest juhtumist“
Post-mortem koosolek on juhtimise geniaalne leiutis. Kõik teavad, mis valesti läks. Enamasti teadsid nad seda juba enne, kui asi valesti läks. Koosolekul on kõigil hea meel, et asi on läbi ja keegi ei taha olla see, kelle peale näpuga näidatakse. Nii sünnib õppetund, mis on nii üldine, et sellest pole kellelegi kasu: „Järgmine kord suhtleme paremini ja planeerime rohkem ette.“
Paula, riigiametist: „Meil on iga suure projekti järel õppetundide koosolek. Oleme seda teinud kaheksa aastat. Õppetunnid on ilusasti kirjas. Kaustades. Kaustadest ei ole keegi neid lugenud, sest me kirjutame iga kord uued.“
Reegel nr 8: „Me ei otsi süüdlast“
See fraas öeldakse alati kohe pärast seda, kui kõigile on selge, kes süüdlane on. Juht vaatab projektijuhti. Projektijuht vaatab arendust. Arendus vaatab nõudeid. Nõuded viitavad kliendile. Klient vaatab lepingut. Leping tuleb tagasi juhini. Ring on täis. Süüdlast ei leitud. Aga otsiti.
Kaur, IT-juht pangast: „Meil on positiivne vigade kultuur. Kõik said teada, et viga tehti. Ainult see, kes tegi, ei saanud päris hästi aru, kas teda kiidetakse või lastakse lahti.“
Reegel nr 9: „Oleme andmepõhised“
See tähendab, et otsustamise juurde kuulub nüüd ka tabel. Tavaliselt Exceli tabel, kus on üks number, mis toetab otsust, mis oli juba eile tehtud. Andmepõhisus ei tähenda, et andmed otsustavad, vaid see tähendab, et andmed kinnitavad. Erinevus on oluline. Eriti aruandluses.
Kaarel, finantsjuht kindlustusettevõttest: „Me oleme andmepõhised. Meil on ühe otsuse kohta keskmiselt 4,7 Exceli faili. Need kõik jõuavad samale järeldusele. Muidugi — mina tegin need kõik ühe nädalavahetusega.”
Reegel nr 10: „Oleme paindlikud“
Paindlikkus tähendab, et töötaja saab ise valida, millal ta öösel töötab. Paindlik tööaeg tähendab, et ametlikku tööaega pole, on ainult see aeg, mil asjad peab tehtud saama ja ülejäänud aeg, mil asju peaks tehtud saama. Paindlikkus ei tähenda piire. Paindlikkus tähendab, et piirid venivad.
Stella, personalipartner start-up ettevõttest: „Me oleme väga paindlikud. Meil pole tööaega, meil pole kontorit, meil pole hierarhiat. Meil on ainult tulemused. Ja Slack. Slack on lahti 24/7. Tulemused ka.”
Ja lõpetuseks…
Rahu, kõik eelnev oli nali. Või kas ikka oli? Tegelikult on igas ülaltoodud reeglis peidus midagi väga inimlikku. Parimad juhid, keda me teame, ei ole need, kes ei tee vigu. Need on juhid, kes oskavad enda üle naerda, vigade üle ausalt rääkida ja homme jälle proovida. See ongi juhtimine. Siin ei ole mingit trikki, mingit tehnika — lihtsalt järjepidev, inimlik pingutus.
Head 1. aprilli!
