Spetsialisti kohale kandideerinud inimene ootas tööandjalt vastust kaks kuud. Selle aja jooksul võttis ta vastu teise tööpakkumise. Alles siis helistati ja kutsuti ta vestlusele. Selgituseks öeldi, et vahepeal oldi puhkusel. Kandidaadi jaoks oli selle konkursiga selleks ajaks kõik. Üks juhtivale kohale kandideerinu rääkis meile, et ootas tagasisidet kolm kuud. Me oleme omavahel seda hakanud kutsuma eetrivaikuseks, kui inimene on kandideerinud aga tööandjast pole mitte midagi kuulda. Tööandja jaoks võib konkurss endiselt jätkuda, kuid kandidaat ei saa seda teada, kui keegi talle ei ütle.
Vaikusel on oma hind
Eetrivaikus värbamisel läheb lõpuks tööandjale ka midagi maksma. Esiteks kaotad inimese, keda pidasid ise vestlusele väärt. Teiseks jääb kandidaadile mälestus, mis käib temaga edaspidi kaasas. Täna on ta võib-olla keskastme spetsialist, kuid kolme-nelja aasta pärast hinnatud ja kogenud tegija, keda sooviksid oma meeskonda. Kui tema esimene kogemus sinuga oli selline, mille tõttu ei pruugi ta sinu kuulutusele enam vastata. Võimalik, et ta räägib sellest ka oma tuttavatele ja kolleegidele.
Vastust pole veel? Ütle seda
Meie töös tuleb vahel pärast vestlusi juhilt tagasisidet mitu korda küsida, et saada kätte kas või üks märksõna, mille põhjal kandidaadile otsust selgitada. Võid tahta kohtuda veel mõne inimesega või vajada aega muljete läbimõtlemiseks. See on mõistetav. Probleem tekib siis, kui kandidaadile on lubatud vastust kindlaks ajaks, aga tähtaja möödudes ei kuule ta midagi.
Ka teises äärmuses on suhtlemine keeruline. Mõni kandidaat uurib seisu korduvalt, kuigi uut infot pole veel anda. Otsust ei pea tegema üksnes selleks, et päringutele vastata. Küll aga saad öelda:
„Vestlused veel käivad. Anname sulle järgmise nädala lõpuks teada, milline on meie otsus”
Nii teab kandidaat, millal vastust oodata ja sinul jääb aega otsustada. Pikk konkurss ei ole iseenesest probleem. Ühel konkursil venis protsess oodatust pikemaks, kuid hoidsime kandidaatidega kogu aeg ühendust. Üks neist kirjutas hiljem, et suhtlus hoidis konkurssi pildis ja teda ennast kontaktis. Protsessi pikkus ja tagasiside kiirus on kaks eri asja. Ootamist on lihtsam taluda, kui tead, et sind pole unustatud.
Otsus või selgitus: kumba kandidaat ootab?
Kandidaadid ootavad tagasisidet erineval moel. Mõni tahab teada, kas konkurss veel käib ja millal otsus tehakse. Teine soovib pärast eitavat vastust mõista, miks teda ei valitud või mida ta võiks järgmisel korral teisiti teha. Konkursi käigust saab teada anda ka siis, kui otsust veel pole. Valiku põhjendamiseks pead aga oma mõtted enne läbi töötama.
Ühel meie korraldatud konkursil andsime tagasisidet kõigile, kes olid mõnes etapis juhi või meeskonnaga kohtunud. Juhilt põhjendusi saada polnud lihtne, pidime need sõna otseses mõttes välja kangutama, kuid kandidaatide vastused näitasid, miks see töö oli vajalik. Üks neist kirjutas:
„Esimest korda saan vastuse koos selgitustega.“
Teine tõdes, et oli ka ise tundnud, et roll ja sissetulek poleks tema ootustele päriselt vastanud. See vastus näitab, et tagasiside ei pruugi kandidaati üllatada. Sageli kinnitab see midagi, mida ta juba ise aimas ja aitab tal rahuliku südamega edasi liikuda.
Selline tagasiside ei pea olema pikk. Kandidaadile saab öelda, milline oskus jäi vestlusel avamata, millised ootused ei langenud kokku või milline kogemus sai valikul määravaks. Kui ta küsib, kuidas järgmisel korral paremini silma jääda, räägi sellest, mida seekord hinnati. Ta ei pruugi otsusega nõustuda, kuid saab vähemalt aru, mille põhjal see tehti.
Kui põhjus on ainult kõhutunne
See on üks raskemaid olukordi. Kandidaadil on vajalik haridus ja kogemus, vestlus sujub aga sul jääb tunne, et koostöö ei toimiks. Sellist tunnet ei tasu eirata. Enne selle põhjal otsustamist küsi aga endalt, millest see tekkis:
- Kas kandidaadi ootused tööle erinesid sellest, mida roll tegelikult pakub?
- Kas tema näide koostööst või otsuste tegemisest tekitas küsimusi?
- Või suhtles ta lihtsalt teisiti, kui oled harjunud?
Kui põhjust ei õnnestu sõnastada, ei ole aus kandidaadile öelda, et ta „ei sobi meie kollektiivi“, justkui oleks see kindlaks tehtud. Tõenäoliselt ei tahaks ka kandidaat ise tööd, kus ootused ja tööviisid ei klapi, kuid selle selgitamiseks on vaja midagi enamat kui kõhutunnet. Kui valituks osutub teine inimene, räägi sellest, milline tema kogemus või lähenemine vastas paremini rolli vajadustele. Kui valik on alles pooleli, ei saa „parem klapp teise kandidaadiga“ olla põhjendus, sest teist kandidaati pole veel valitud.
Kes vastab kandidaadile?
Kõigile ei saa ka läbimõeldud protsessiga meele järele olla. Oleme saanud ka sellist tagasisidet:
„Sama informatiivne oleks olnud kiri: sa ei osutunud valituks.“
Üks kandidaat nimetas valikuprotsessi mõttetuks läbijooksutamiseks, sest sajast kandideerijast jõuab lõppvooru vaid paar.
See ei tähenda, et suhtlusest tuleks loobuda. Pigem tasub enne konkursi käivitamist kokku leppida:
- kes annab kandidaatidele infot konkursi käigu kohta;
- kes võtab selle ülesande üle, kui suhtleja on puhkusel;
- millal antakse vahetagasisidet ka siis, kui otsust veel pole;
- kuidas juht oma valikut põhjendab.
Kandidaat ei pea iga otsusega rahule jääma, kuid ta ei peaks jääma mõistatama, kas keegi tema kandideerimist üldse märkas.
Kui aega napib
Kui sul pole aega CV-desse süveneda ja kandidaatidega sidet hoida (see on mõistetav, sest juhi päev on täis teemasid, mis võtavad ka aja ning fookuse), siis tasub kaasata värbamispartner, kes hoiab kandidaatidega ühendust ja aitab sul oma valiku sõnadesse panna. Võta meiega ühendust ja meie hoolitseme selle eest, et sinu järgmine konkurss jätaks kandidaatidele hea mulje, ka neile, keda sa seekord ei valinud.