Hästi palju räägitakse sellest, kuidas oma meeskonda motiveerida, ja et sisemine motivatsioon on tulemuste saavutamise eesmärgi osas väga oluline. Oleme isegi sellest korda-mitu kirjutanud. Väikestes ettevõtetes, kus juht on kui hunt kriimsilm, kelle tööülesanded varieeruvad kokk-kondiiter-keevitajast kuni raamatupidajani, ei ole enamasti juhil kedagi, kes mõtleks sellele, kuidas tema silmis sära säiliks.  Ja nii on sellistes organisatsioonides, et juht peab ise vaatama, kuidas hakkama saab. Aga kuidas seda teha olukorras, kus juhi enda energiatase on alla Kroonlinna nulli langenud.

Kogesin ise hiljuti madalseisu, kus mul oli raskusi iseenda tegemistega järje peal olla. Sellises seisundis on keeruline endagagi hakkama saada, rääkimata sellest, et olla inspiratsiooniks, eeskujuks või heaks töökaaslaseks kellegi teise jaoks. Meil on kõigil omadusi, mida me hea meelega teistele ei näitaks. Pinge all aga on murdumine kerge tulema ja nii võibki juhtuda, et juhti nähakse kui direktorit, mitte kui liidrit  ja hinnatakse, et tema juhtimisoskused jätavad soovida.

Sellises olukorras ei ole rohkem pingutamine juhi jaoks õige otsus, vaid juhi kohustus on ennast sellest “august” välja aidata. See on nagu lennukis, et kõigepealt tuleb endale hapnikumask ette panna ja siis on võimalik ka teisi aidata.

Mis juhtub siis kui juht töötuhinas läbi põleb ning suurest stressist jalgealuse kaotab?

Mõned sümptomid läbipõlemisest:

•     kirg töö vastu on kuskile haihtunud

•     süütenöör on lühike ehk kannatust ei ole

•     sooritusvõime ei küüni tavapärase lähedalegi

•     klaas on kogu aeg pooltühi ehk võimetus näha asjades positiivset

•     pea on kui prügikast ja asjad ununevad ära

•     inimesed on üksteise kõri kallal ehk sisekliima on häiritud

•     prioriteedid on sassis

•     saavutustest ei teki väärilist rõõmu

•     võimust võtab lootusetuse tunne

•     vaade asjadele on kui kõverpeegel, mis ei ole objektiivne

Kaua sa niimoodi jaksad?

Mõned mõtted selleks puhuks, kui oled liialt sügavale vajunud

1. Võta aeg maha

Läbipõlemise esimene etapp on üldjuhul eitamine – “Küll läheb üle!” “Praegu on lihtsat raske aeg” “Minuga seda ei juhtu!” – mistõttu esimene samm “tagasi pöördumisel” on endale tunnistada, et tegemist on läbipõlemisega. Sellest edasi tasub endale võtta väike paus. Just nimelt võtta, mitte leida. Sest kui selleks pausiks aega otsima hakata, siis üldjuhul seda kuskil ripakil ei ole. Selles olukorras aitab mõte, et pikemas perspektiivis on väiksesest puhkepausist kindlasti rohkem kasu kui kahju.

2. Otsi keegi, kelle peale saad toetuda

Juhid on üldjuhul suhteliselt eneseteadlikud ning vähe sellest, et liiga suure koorma tunnistamine iseendale on raske, siis oluliselt raskem on seda kellelegi teisele avaldada. Aga just seda peaks tegema – oma uhkuse korraks alla suruma ja välja ütlema, et hetkel on raske või lausa, et põlesid läbi. Sellel on kummaline vabastav efekt.

Lisaks tasub  leida endale organisatsioonist väljastpoolt mõni hea coach, mentor või ehk isegi organisatsioonipsühholoog, kellega koos on võimalik siht jälle selgeks mõelda, prioriteedid ning plaan paika saada. Sageli teeme seda instinktiivselt mõne sõbraga rääkides või healt kolleegiga juttu puhudes, aga samas ei pruugi neil olla vajalikku ettevalmistust. Ja selle all ei pea ma silmas seda, et see kasu asemel kahju toob, vaid tavaliselt on inimeste instinkt sellises olukorras hakata nõu andma, kuid see ei pruugi kõige sobivamad olla.

3. Analüüsi hetkeseisu

Kui “pilt” on puhkamise tulemusel veidi selgemaks saanud, siis tuleb deemonitele otsa vaadata ehk võti raskest seisust välja tulemisele, on teada, mis sinna viis. Üks võimalus on kaardistada need asjad ja olukorrad, mis tekitavad pingeid ja stressi ning sinna juurde viisid, kuidas võiks neid tulevikus vältida või vähemalt nende mõju vähendada.

Hea coach või konsultant aitab läbi õigete küsimustele hetkeseisule otsa vaadata, mitte tehes seda hindaval või nõuandval viisil. Oluline on mõista, et inimene teeb igas olukorras enda jaoks parima võimaliku valiku nende teadmiste ja oskustega, mis tal sel hetkel on. Sageli jõuame raskesse seisu läbi selle, et meil on mõni käitumismuster, uskumus või hoiak, mis mingil hetkel on meile kasu toonud, kuid võimalik, et ajaga hoopis piiravaks muutunud. Töö iseendaga algab alati endasse vaatamisest ning hea peegel on seejuures alati kasulik.

4. Tegele oluliste asjadega enne

Lisaks minevikule on oluline ka tulevik ehk kui on teada, kus me oleme, siis võiksime teada ka seda, kuhu tahame välja jõuda. Nagu ka eelpool mainitud, on üks läbipõlemise sümptomeid see, et prioriteetide seadmise ja hindamise võime väheneb. Sageli kaob stressi tulemusena siht silme eest ja otsustamine, mis on oluline ja kasvõi see, kuidas ennast igapäevaste to do listis olevate asjade vahel jagada muutub ebaloogiliseks.

Juhid lihtsalt peavad võtma aega enda taasleidmiseks (üldsegi mitte ainult siis kui läbipõlemine kummitab) ning eesmärkide seadmiseks ja asjade tähtsuse järjekorda panemiseks.  Ainult siis kui juhil on selge nägemus suunast, saab ta oma meeskonna sellele teekonnale kaasa kutsuda ning eeskujuks olla.

Kui tunned, et oled kurnatud ja vajad tagasi rajale saamiseks vajalike oskustega inimest, kes aitaks, siis võta meiega ühendust.