Tähtaegadel on võime suunata ja motiveerida meeskondi ning tagada projektide õigeaegne ja edukas elluviimine. Aga tähtaeg võib nii motiveerida kui ka stressi tekitada. Seega kuidas juhtida tähtaegu ja leida tasakaalupunkt?

Juhid väga sageli alahindavad oma ootuste kommunikatsiooni olulisust töötajate töösoorituse juhtimise seisukohalt ja ülehindavad töötajapoolset ootuste mõistmist.

Töötades meeskonnas, mõjutavad sisemised suhted nii indiviidi, kui ka eesmärkide saavutamist. Mida on vaja jälgida selleks, et meeskonna dünaamika oleks korras?

Eesmärgistatud vestlus saab olla edukas, kui sisuline ettevalmistus on tehtud. Kuid sama tähtis on ka ettevalmistus õhkkonna loomiseks ning jää murdmiseks, et pinge saaks maha võetud ning vestluse mõlemad pooled tunneksid ennast hästi ja avatult.

Töötulemuste mõõtmine on hea võimalus kaardistada, kas liigutakse seatud eesmärkide suunas või hindamaks hetkeolukorda ning seada uusi eesmärke. Tulemuste mõõtmine ei ole aga ühekordne tegevus vaid tegemist on tsükliga ning liikuda tuleb mööda ringi ning läbida kõik sammud. Miks ja kuidas seda teha?

Töö- ja eraleu tasakaal on olulised, et tunda rõõmu nii tööelust, kui ka eraelust. Oluline roll on selle hoidmisel nii töötajalt, kui tööandjal.

Kuidas rakendada OKR-e, et nad tooksid kaasa paremad tulemused, ühised eesmärgid, suurem koostöö, pühendunumad töötajad, rohkem paindlikkust ja läbipaistvust.

OKR-id on viimastel aastatel organisatsioonides järjest enam populaarsust kogunud. Mis need OKRid ikkagi on, milleks nad head on, kuidas nad maailma muutsid ja mis Google'l sellega pistmist on?

Eesmärkide püstitamisega oleme kõik kokku puutunud. Aga millest tuleneb, et need tihti saavutamata jäävad? Millele jätame mõtlemata eesmärkide püstitamisel?

Töötajad on ettevõtte põhivara, keda tuleb pidevalt arendada. Arendades ei piisa enam ainult tööoskuste lihvimisest, vaid töötajad vajavad ka enesearengut. Iseennast arendades kasvab teadlikkus ning läbi teadlikuma käitumise muutub töötaja tööandjale veelgi efektiivsemaks ning väärtuslikumaks. Kuid kuidas selgitada välja inimeste arenguvajadus ja arenguvalmidus?

Personalihindamise teema paneb paljudel juhtide pea valutama ning ega see suurt paremini ka töötajatele ei mõju. Sageli peetakse personalihindamist organisatsioonides lihtsalt ajaraiskamiseks. Paljudes maailma juhtivates ettevõtetes on traditsioonilistest personalihindamise meetoditest loobutud ning järjest suurenev hulk organisatsioone läheb nende jälgedes. Siin on märksõnad, millele uut tüüpi personalihindamisesüsteemid üles on ehitatud.

Läbipõlemise seisundis on keeruline endagagi hakkama saada, rääkimata sellest, et olla inspiratsiooniks, eeskujuks või heaks töökaaslaseks kellegi teise jaoks. Juhtide jaoks ei ole sellisesse olukorda sattudes rohkem pingutamine õige otsus, vaid juhil on hoopis kohustus ennast sellest "august" välja aidata.

Enamik organisatsioone koolitavad oma inimesi rohkemal või vähemal määral. Samas on ikka ja jälle kuulda nurinat, et koolitusest ei ole mingit kasu – “peale koolitust on kõik jälle varsti tagasi nii nagu enne”. Koolitus iseenesest ei ole imevahend muutuste tekitamiseks – selleks on vaja rohkem pingutusi teha. Vaatasin seda teemat läbi mõningate vigade, mida koolitustega […]

Kirjutasime, milline võiks olla veidi teistmoodi mõtlemisega arenguvestlus, mis ei tekitaks negatiivset kuvandit ega poleks pelgalt "linnukese tegemine". Loe, millele võiks tähelepanu pöörata.

Ikka ja jälle kuuleb juhtide suust nurinat, et töötajad ei taha vastutust võtta. Kui hakata siis täpsemalt uurima, kuidas see probleem väljendub, siis enamasti peitub rahulolematus kas selles, et inimesed ei võta initsiatiivi või siis selles, et nad ei võta eesmärkide ja kohustuste täitmist piisava tõsidusega. Hiljuti vestlesin ühe juhiga, kes kurtis vastutusega seotud probleemide […]

Personali hindamine toimub igas ettevõttes. Otsused - kellel ja kui palju palka tõsta, keda edutada, kellel minna lasta jne - tuginevad ju kõik töötajate hindamisel. Mis on see, millele personali hindamise põhimõtteid üle vaadates peaks esmalt mõtlema? Siin on seitse küsimust, mis aitavad analüüsida hetkeseisu.

Tunned, et ajast jääb puudu, et kõik vajalik tehtud saaks? Sageli ei olegi probleemiks niivõrd töökoormus, kui aja oskuslik kasutamine ja planeerimine. Mõned nipid, mida tasub proovida.

Töötajate ootused töösuhtele on viimasel kümnendil oluliselt muutunud ning paraku vanaviisi juhtimine enam edu ei taga. Mis on töötajale tänapäeval oluline, miline ta on? Millega on vaja arvestada tulevikus?

Konflikti lahendamine, või õigemini nende mitte oskuslik lahendamine, tekitab sageli töötajate seas pingeid. Kuid see ei pea mitte sugugi nii olema. Keerulisemate probleemide ja konfliktide puhul peetakse kõige paremaks lahendusviisiks koostöö stiili, mille puhul on oodata võit-võit lahendust.

Konfliktidel on mitmeid positiivseid mõjusid, mille saavutamise nimel tasub vaeva näha ehk miks konflikti korral pea liiva alla peitmine ja endale kinnitamine „küll läheb varsti mööda“ ei ole kõige parem lahendus ...

Kui märkad uuendusi ellu viies või eesmärkide suunas liikudes, et Sind ennast või Sinu meeskonna liiget hoiab midagi tagasi, tasub kaaluda, kas ei ole tegemist mõne järgneva enamlevinud alateadliku sabotaažiga.