Erinevad rollid ettevõttes nõuavad väga erinevaid kompetentse ning on hea omada ülevaadet ka erinevatest hindamismeetoditest, et kõige paremal ja adekvaatsemal viisil hinnata ja mõõta töötajate oskusi, teadmisi ja käitumist.

Organisatsioonide tulemuslikkuse parandamiseks ja töötajate arengu toetamiseks on vaja põhjalikku lähenemist. Pakume välja kolmeastmelise lähenemise: kompetentsimudel, 360 tagasiside ja koolitusplaani koostamine.

Viimasena DISC isiksusetüüpidest võtsime fookusesse analüütilise isiksusetüübiga juhi. Nagu ka teistel isiksusetüüpidel on ka temal omad väljakutsed inimeste juhtimisel.

Kolmandas DISC isiksusetüüpide teemalises artiklis on vaatluse all stabiilse isiksusetüübiga juhi olemus ja väljakutsed.

Jätkame DISC isiksusetüüpide teemaliste artiklitega. Selles postituses keskendume mõjutava isiksusetüübiga juhi olemusele ja tema väljakutsetele.

Esimeses DISC isiksusetüüpide teemalises artiklis keskendume domineerivale isiksusetüübile ja tema väljakutsetele.

Töötajate arendamise süsteemide ülesehitamine nõuab pühendumist, strateegiat ja selget visiooni. Kuid see pingutus on alati seda väärt!

Tänases infoühiskonnas on süvenenud töö seisundi ehk deep work seisundi saavutamine võrdlemisi keeruline, ometigi mitte võimatu. Tuleb vaid osata õigetele asjadele tähelepanu pöörata.

Meeskonnatunde olulisust on raske alahinnata ning veel vähem tasub ignoreerida hea meeskonnatunde kasutegureid organisatsioonile tervikuna. Kuidas aga hinnata, kas ja kui hea on meeskonnatunne Sinu kollektiivis?

Paljud meeskonnad ei saavuta oma täielikku potentsiaali ja juhid on hakanud sellest järjest enam aru saama ning otsima lahendusvõimalusi. Meeskonna coaching on protsess, mis saab aidata tiimil saavutada pikaajalist ja püsivat muutust.

Iga vestlus on tulemuslik siis, kui see on läbimõeldud, ettevalmistatud ning kasutusel on oskuslikud suhtlemiskompetentsid nagu küsimine ja kuulamine. Siin artiklis on mõned enesekontrolli küsimused, mis aitavad end testida, kui hea arenguvestluste läbiviija sa oled.

Juhtide hea vaimne vorm loob eelduse, et ettevõte saab tervikuna hästi toimida. Kuidas aga teha kindlaks, mis seisus juhtide meeskond tegelikult on?

Ettevõtete juhid on pingelises seisus ehk rohkem kui kunagi varem ning see kõik toob endaga kaasa paratamatut stressi. Sellest tulenevalt kerkib esile juhtide vaimne vorm, mis vajab järjest rohkem tähelepanu ja tegelemist.

Eesmärgistatud vestlus saab olla edukas, kui sisuline ettevalmistus on tehtud. Kuid sama tähtis on ka ettevalmistus õhkkonna loomiseks ning jää murdmiseks, et pinge saaks maha võetud ning vestluse mõlemad pooled tunneksid ennast hästi ja avatult.

Eestvedamise mõõtmine võiks olla loomulik ja teadlik osa juhtide arendamissüsteemis. Oluline on määrata mida täpselt hinnata ning kes ja kuidas hindab.

Töötulemuste mõõtmine on hea võimalus kaardistada, kas liigutakse seatud eesmärkide suunas või hindamaks hetkeolukorda ning seada uusi eesmärke. Tulemuste mõõtmine ei ole aga ühekordne tegevus vaid tegemist on tsükliga ning liikuda tuleb mööda ringi ning läbida kõik sammud. Miks ja kuidas seda teha?

Muutused on paratamatud, kuid nendega toime tulemine mitte. Innovaatilisus on miski, mida oodatakse nii ettevõtelelt, kui töötajatelt. Sellest aga paraku enam piisa. Oluline on läheneda agiilselt.

Üsna tihti oleme teadlikud ainult välimistest motivaatoritest nagu töötasu ja tunnustus, kuid sisemised motivaatorid, mis põhinevad inimeste väärtustel, jäävad tahaplaanile. Millised on inimeste sisemised sütitajad ja milline on juhi roll sisemise motivatsiooni toetamisel?

Juhi rolli raskusega toime tulemine võib keerukatel aegadel olla paras väljakutse. Ning on täiesti kohane mõelda, kes ja kuidas saaks juhti toetada. Üheks võimaluseks on kasutada coachingut.

Usalda, aga kontrolli on üks ütlemata ära kulutatud väljend. Juhtide ülearenenud kontrollivajadus ei toeta enam kaasaegseid juhte. Postitusest saad lugeda, mis on liigse kontrollimisega kaasnevad kõrvalnähud ning mis aitaks juhil sellest nõiaringist välja murda.

Töötajad on ettevõtte põhivara, keda tuleb pidevalt arendada. Arendades ei piisa enam ainult tööoskuste lihvimisest, vaid töötajad vajavad ka enesearengut. Iseennast arendades kasvab teadlikkus ning läbi teadlikuma käitumise muutub töötaja tööandjale veelgi efektiivsemaks ning väärtuslikumaks. Kuid kuidas selgitada välja inimeste arenguvajadus ja arenguvalmidus?

Muudatuste juhtimine ettevõttes saab alguse vajaduse tunnetamisest, millele üldjuhul järgneb muudatuste eesmärgi selge sõnastamine ning seeläbi strateegilise tegevuskava koostamine. Kuid mil viisil edasi minna, kui sa tunnetad selgelt vajadust muudatuste järele, aga ei tea, kust alustada ja milline suund valida?

Käisime oma esimesel hackatonil, kus saime hoogu juurde, et tuua teieni üsna varsti virtuaalne personalijuht, mis teeb personalijuhtimise sama lihtsaks kui on jalgrattasõit.

Paljud töötajad seisavad silmitsi oma ettevõttes, et on vaja oma teadmisi edasi jagada, kuid tegelikkuses puuduvad selleks oskused, kust alustada ja mida silmas pidada, et läbiviidav koolitus või töötuba oleks tulemuslik ja saavutaks oma eesmärgi. Selleks panime kirja mõned lihtsad näpunäited algajale koolitajale.

Tundub kurb, kui kuulen, et tänapäevastes ettevõtetes tehakse endiselt asju "linnukeste" pärast ning käimata ajaga kaasas. Formaalsed arenguvestlused võiks juba siiski olla minevik. Loe, milline on uue ajastu arenguvestlus ehk one-on-one vestlus ning millist kasu see võib ettevõttes tuua.

Arenduspäev meeskonnas võib anda rohkem kui arvatagi oskad. See on kasulik nii ettevõttele tervikuna kui ka meeskonna sünergia suurenemiseks. Mis võivad olla ühe arenduspäeva kasutegurid ning milliseid samme võiks silmas pidada, et asjal oleks ka tulemust?

Juhina ei ole mitte alati tagasisidet lihtne vastu võtta. Mõneti töötavad sellele vastu needsamad omadused, mis kunagi olid abiks sellele positsioonile jõudmisel. Samas on mõned mõtteviisid, mille teadvustamine ja ka harjutamine on suureks abiks. Kui loed, saad teada ;)

Enamasti tahaks probleemide esinemisel pea liiva alla peita ja tulla välja siis, kui asi on kuidagi lahenenud. Isegi kui asi lahtub hetkeks, jäävad põhjused välja selgitamata ja probleem on endiselt olemas. Juhi valik on, kas võtta lühiajaline probleemilahendamise tee ehk "kick the can down the road" seni, kuni probleem uuesti tuleb etteõ või vaida tulemuslikum tee ning võtta aega probleemidega süvitsi tegeleda. Loe, kuidas probleeme saab lahendada efektiivselt ning kaasates oma meeskonda.

Personali hindamissüsteemid on mõneti nagu meie haridussüsteem - fookus on hinnetel või hinnangutel. Mis oleks kui nihutaks fookust inimesele ning hakkaks rohkem tähelepanu pöörama tema väärtusele organisatsiooni jaoks?

Personalihindamise teema paneb paljudel juhtide pea valutama ning ega see suurt paremini ka töötajatele ei mõju. Sageli peetakse personalihindamist organisatsioonides lihtsalt ajaraiskamiseks. Paljudes maailma juhtivates ettevõtetes on traditsioonilistest personalihindamise meetoditest loobutud ning järjest suurenev hulk organisatsioone läheb nende jälgedes. Siin on märksõnad, millele uut tüüpi personalihindamisesüsteemid üles on ehitatud.

Motiveerimine on teema, millest räägitakse söögi alla ja söögi peale. Miks see ikkagi on nii oluline?  Uuringud on näidanud, et töötajate motiveeritus on positiivselt seotud töötajate töösooritusega, nende produktiivsusega, töö kvaliteediga, ettevõtte finantstulemustega, klientide rahuloluga, samuti töötajate enda heaolu ja rahuloluga. Ja motiveeritusel on negatiivne seos tööjõu voolavuse, töölt puudumise, tööõnnetuste, töötajate stressi ja läbipõlemisega. Rohkem […]

Tavapärane koolitus loenguvormina on tihti ebaefektiivne ning kohati ajaraiskamine. Selleks, et koolitus annaks motivatsiooni ja inspiratsiooni, tuleb muuta vaatenurki. Töötuba on üks õppimise vorme, mis järjest enam kasutust leiab. Loe, milleks töötuba kasulik on.

Enamik organisatsioone koolitavad oma inimesi rohkemal või vähemal määral. Samas on ikka ja jälle kuulda nurinat, et koolitusest ei ole mingit kasu – “peale koolitust on kõik jälle varsti tagasi nii nagu enne”. Koolitus iseenesest ei ole imevahend muutuste tekitamiseks – selleks on vaja rohkem pingutusi teha. Vaatasin seda teemat läbi mõningate vigade, mida koolitustega […]

Iga juht peab tegelema oma töötajatega ning ettevõtte heaoluga. Suure vastutuse taga kogunevad ajapikku pinged, küsimused ja kõhklused. Selleks, et aidata iseennast olemaks parem juht ja isiksus, tuleb võtta aega endasse vaatamiseks. Panime kirja kolm väga lihtsat esimest sammu eneseanalüüsiks.

Sügis käes ja arenguvestlused taas paljudes ettevõtetes päevakorral. Samas paljudes organisatsioonides on selle juures ikkagi küsimus - "Kuidas?" Et asju lihtsamaks teha, panime kokku kümnest sammust koosneva arenguvestluse "teekonna".

Kirjutasime, milline võiks olla veidi teistmoodi mõtlemisega arenguvestlus, mis ei tekitaks negatiivset kuvandit ega poleks pelgalt "linnukese tegemine". Loe, millele võiks tähelepanu pöörata.

Kovisioon kui organisatsioonisisene ressurss aitab mitmete küsimuste ja probleemide puhul. Loe, miks see meetod on vajalik ja tõhus.

Ikka ja jälle kuuleb juhtide suust nurinat, et töötajad ei taha vastutust võtta. Kui hakata siis täpsemalt uurima, kuidas see probleem väljendub, siis enamasti peitub rahulolematus kas selles, et inimesed ei võta initsiatiivi või siis selles, et nad ei võta eesmärkide ja kohustuste täitmist piisava tõsidusega. Hiljuti vestlesin ühe juhiga, kes kurtis vastutusega seotud probleemide […]

Personali hindamine toimub igas ettevõttes. Otsused - kellel ja kui palju palka tõsta, keda edutada, kellel minna lasta jne - tuginevad ju kõik töötajate hindamisel. Mis on see, millele personali hindamise põhimõtteid üle vaadates peaks esmalt mõtlema? Siin on seitse küsimust, mis aitavad analüüsida hetkeseisu.

Meie igapäevane tegutsemine on otseselt seotud motivatsiooniga. Motivatsioon selgitab inimese käitumist erinevates situatsioonides. Motiveeriv intervjueerimine (MI) toob välja, et motiveeritud olemine eeldab, et on täidetud kolm kriteeriumit: inimene peab olema nõus, valmis ja suuteline.

Konstruktiivse tagasiside andmine on sageli kunst. Kunst teha seda selliselt, et inimene sooviks seda kuulda, saaks sellest aru ja tegutseks sellest lähtuvalt, ei asuks kaitsepositsioonile ja austaks tagasiside andja arvamust. Siin on mõned olulisemad märksõnad, mis on vajalikul hetkel abiks või mida tasub püüda oma igapäevastes tegemistes järgida.

Hiljuti koolitasime ühe ettevõtte juhte arenguvestluste teemal. Ja nagu ikka tuli jutuks palk – kas peaks, võiks või ei tohiks arenguvestluse sees puudutada. Õiget või valet vastust sellele küsimusele ei ole. Vastus peitub selles, mis tüüpi vestluseid arenguvestluste nime all peetakse või plaanitakse pidada.

Kui märkad uuendusi ellu viies või eesmärkide suunas liikudes, et Sind ennast või Sinu meeskonna liiget hoiab midagi tagasi, tasub kaaluda, kas ei ole tegemist mõne järgneva enamlevinud alateadliku sabotaažiga.

Oled just lõpetanud aeganõudva värbamisprotsessi, teinud parima võimaliku valiku kandidaatide seast ja uus töötaja alustab õige pea. Üks levinud müüt on, et parim viis uue töötaja töösse sisseelamiseks on „visata ta vette ja lasta tal endal ujuma õppida“. See praktika kahjuks ei toimi! Miks siis mitte? Ja kuidas saaks paremini?

Uuringud näitavad, et pühendunud töötaja tahab ja töötab paremini ning tulemuslikumalt, kui mittepühendunud töötaja. Järgnevate väljendite kasutamine aitab luua organisatsioonis vastastikusel austusel, kaasamisel ja tunnustamisel tugineva organisatsioonikultuuri, kus inimesed tahavad töötada ja on pühendunud.