Aeg-ajalt tuleb ikka, ette, et on vaja oma organisatsioonis läbi viia mõni koolitus, et teistele edasi anda teatud teadmisi ja oskusi. Selleks, et aga koolitus õnnestuks ja sellest ka kasu oleks, tuleb omajagu eeltööd teha. Siin on mõned näpunäited, et saaksid viia läbi tulemusliku koolituse või töötoa.

Koolituse eesmärk ja tulem

Kõige esmane ja olulisem on paika panna koolituse eesmärk ehk tulem – mida sa soovid koolitusega saavutada? Mõeldes sellele, miks seda koolitust tegelikult vaja on, mis on selle põhiline fookus ja kes on sihtgrupp (millised erinevad tasemed ja kogemused inimestel on vastavalt teemale). Selleks, et oleks lihtsam koolituse fookust paika panna ning ka sisulist poolt üles ehitada, on abiks, kui kaardistad oodatavad õpitulemused ehk õpiväljundid – mida koolitusel osaleja peab koolituse tulemusena teadma, mõistma või oskama.

Õpiväljundite näited:

• õppija teab meeskonnatöö takistavaid ja toetavaid tegureid
• õppija oskab anda tagasisidet kolmeosalise mudeli põhjal
• õppija mõistab, mis on tema isiklikud motivatsiooniallikad
• …

Õpiväljundid kajastavad õppijate hilisemat käitumist koolituse järgselt ehk milline on see muutus, mis õppijal pärast koolitust esineb.

Koolituse ülesehitus

Siin on oluline fookusesse võtta eelnevalt kaardistatud õpiväljundid, mille alusel hakata koolituse sisu planeerima ja üles ehitama. Oluline on see, et sisu oleks liigendatud ehk siis tükkideks jagatud. Suurt ampsu on alati raske omandada, mistõttu tasuks alustada üldisemast ja edasi liikuda spetsiifilisemaks.

Mõned näpunäited, millele mõelda:

• Sissejuhatavas osas anda õppijatele ülevaade koolituse olemusest, selle vajalikkusest ja eesmärgist. Häälestada õppijad teema lainele ja aidata luua seoseid nende igapäevatööga. See, kui õppija teab, miks ta midagi õpib ja milleks see kõik vajalik on, see määrab oluliselt ära ka tema õpimotivatsiooni.

• Inimestel on ka erinevad õpistiilid, mida võimalusel tuleks seda ka arvestada. Ühed õpivad kuulamise (auditiivid), teised nägemise (visuaalid) ja kolmandad läbi tegemise/kogemuste (kinesteetikud) kaudu ja osa nende kombinatsioonina. Paljud inimesed on pigem visuaalid, mis tähendab, et kõiksugu joonised, pildid, värvikombinatsioonid jms aitavad luua seoseid ja seeläbi ka asju paremini meelde jätta. Kui kombineerid koolitusel nö loengu osa visuaalse poolega, paned inimesi tegema rühmatöid ja annad võimaluse ise asju läbi mõelda ja koos arutada, siis kaasad kavalalt kõiki õpistiile.

• Üks oluline asi, millele ka koolituse kavandamisel mõelda, on see, et mis on see osa, mida teie koolitajana saate edasi anda ja mis on see, mis jääb õppija enda vastutusele, mida ta peab iseseisvalt omandama – ehk mõte on selles, et mitte koormata koolitust üle suure hulga infoga, kui inimesel on võimalus teatud asju ise õppida, saadeks selleks siis pigem juhiseid ja näpunäiteid. Me kõik teame, et tegelikult me õpime palju paremini ise asju läbi tehes või kogedes ja läbi mõtestades ning eriti kui me teame, et see on meie enda vastutusel. Seega on hea anda võimalusel näiteks ka kodutöid või ülesandeid, mida koos väiksemate gruppidega lahendada.

• Kui murekohaks on küsimus, et kuidas ma saan aru, et mind kuulatakse või mõistetakse, siis siin on mõnes mõttes lahendus juba koolituse ülesehituses – mida rohkem on inimesed ise aktiivselt kaasatud, mida rohkem neilt endilt küsida koolituse ajal ja mida rohkem praktilisust on võimalik sisse tuua, siis seda on juba ka silmaga näha, kas inimestele jõuab teema kohale. Kõik algab juba eeltöös ja koolituse alguses, kui inimesed teavad ja mõistavad, miks neil käesolevat infot vaja omandada on.

Koolituse läbiviimine

Koolitamisega kaasneb alati hirme – kas nad kuulavad mind, äkki nad on apaatsed, äkki ma räägin liiga keeruliselt või hoopis liiga lihtsalt, äkki ma ei saavuta seda, mida ma soovin. Need mõtted käivad peast läbi ka paljudel kogenud koolitajatel ja see on ühelt poolt normaalne. Sa ju tahad saavutada parimat!

Mõned näpunäited, millele mõelda:

• Kui sa tead ise, mida sa tahad oma koolitatavatele edasi anda, mis on see mõte ja see info, mis sinu jaoks on oluline, siis see ongi põhiline. Endal peab olema kindel eesmärk ja tulem silme ees.
• Hea koolitaja on see, kes lähtub õppijast ja nende vajadustest ja kes mõtleb sellele, et kuidas mina tahaksin seda sama asja õppida. Kohanda ennast õppijaks ja lähtu sellest!
• Hea koolitaja on ka enesekindel selles, mida ta teeb. Selleks on vaja lihtsalt natukene ettevalmistust ja julgust. Julgus tuleb enamasti kogemusega, aga ka sellega, kui mõtled sellele, et sa ju annad edasi seda infot, milles sina oled ekspert!
• Hea koolitaja on lisaks eelnevale positiivne, elav, räägib lihtsalt ja arusaadavalt, küsib aeg-ajalt tagasisidet (kas siiani on käsitletu arusaadav, kas on vaja täpsustusi), annab võimaluse kaasa rääkida ja arutada.
• Kuna inimese keskendumis- ja tähelepanuvõime kestab üsna lühikest aega, siis tuleb pakkuda vaheldusrikkust, mitmekülgsust ja väikseid mõttepause.
• Hea koolitaja on tegelikult oma olemuselt juhendaja või mentor, kes juhib inimesi õppima. Teadmisi kulbiga pähe panna ei saa ja just selles peitub iga tulemusliku koolituse võti. Sinu roll on tekitada huvi ja pakkuda võimalusi, kuidas neid teadmisi võimalikult hästi ja praktiliselt omandada.

Meelespea:

• Hea koolitus on selge, lihtne, paraja tempoga, kus eesmärk pole mitte ainult infot edasi anda, vaid saavutada ka selle info mõistmine ja arusaam läbi seoste ja näidete!
• Täiskasvanud õppija võtab enamasti ise vastutuse oma õppimise eest. Sina saad selleks luua võimalused!
• Naudi seda, mida sa teed ja mida sa tead! Anna infot edasi täpselt nii nagu sa ise tahaksid seda saada!

Kui soovid muuta oma ettevõttes sisekoolitusi efektiivsemaks, siis võta ühendust ja leiame koos hea lahenduse!