Mikrojuhtimine on märksõna, mis on saanud tuntuks oma kaheldava efektiivsuse poolest ja kuigi paljud juhid võivad seda teha parimate kavatsustega, piirab see meeskonnaliikmete vabadust ning pärsib loovust ja arengut.

Organisatsioonide tulemuslikkuse parandamiseks ja töötajate arengu toetamiseks on vaja põhjalikku lähenemist. Pakume välja kolmeastmelise lähenemise: kompetentsimudel, 360 tagasiside ja koolitusplaani koostamine.

Soovides olla edukas erinevates vestlustes, siis tasub olla teadlik neist viiest saboteerivast tegevusest, mida vähem või rohkem meie suhtluses esineb.

Eestvedamise mõõtmine võiks olla loomulik ja teadlik osa juhtide arendamissüsteemis. Oluline on määrata mida täpselt hinnata ning kes ja kuidas hindab.

Milline on hea ja õige viis inimeste juhtimiseks ning kuidas selle määratlemiseni jõuda? Kuigi lihtsaid ja üheseid vastuseid ei ole, siis leiad postitusest mõtteainet, mida arvestada selle suunas liikumisel.

Võimestav juhtimine tugineb võimu jagamisele oma inimestega. Kaasamine, delegeerimine, inimeste võimetesse uskumine ja arendamine on mõned märksõnad, mis sellega seostuvad.

Juhtimisstiili võib vaadelda kui paratamatut isiksusetüübist tulenevat käitumismaneeri. Või siis hoopis kui teadlikku valikut lähtuvalt olukorrast ja inimestest. Mõlemal juhul on teadlikkus erivatest stiilidest iga juhi töös oluline.

Üsna tihti oleme teadlikud ainult välimistest motivaatoritest nagu töötasu ja tunnustus, kuid sisemised motivaatorid, mis põhinevad inimeste väärtustel, jäävad tahaplaanile. Millised on inimeste sisemised sütitajad ja milline on juhi roll sisemise motivatsiooni toetamisel?

Usalda, aga kontrolli on üks ütlemata ära kulutatud väljend. Juhtide ülearenenud kontrollivajadus ei toeta enam kaasaegseid juhte. Postitusest saad lugeda, mis on liigse kontrollimisega kaasnevad kõrvalnähud ning mis aitaks juhil sellest nõiaringist välja murda.

Juhtidevahelised konfliktid ei ole midagi erakordset, aga mis saab, kui need muutuvad tavaliseks või neid ei suudeta ära lahendada? Millised on selle tagajärjed ja kuidas toimida, et leida taas ühine meel ja keel?

Muudatused meie ümber mõjutavad meid igapäevaselt. Sageli ei hirmuta meid muudatus ise, vaid viis kuidas muudatus sõnastatakse või meieni tuuakse. Panime kirja mõned mõtted, millele peaks keskenduma juht, kes viib muudatust läbi oma meeskonnas.

Juhtimise ja laste kasvatamise vahel on võimalik leida palju erinevaid paralleele. Nii nagu lapsedki, ootavad töötajad oma juhtidelt teatud asju, mis aitavad neil olla edukamad ja saavutada rohkem. Juhtide poolt on oluline neid vajadusi teadvustada ja võimalusel seda pakkuda.

Ülejuhtimine on kerge tekkima, kui on selgusetu juhi rolli fookus. Paljudest juhtidest saab paraku ülejuhtija puhtalt teadmatusest või oskamatusest end kõrvalt jälgida. Mõned mõtted, millele iga juht võiks hetkeks tähelepanu pöörata.

Spetsialistist juhiks saamine on üsna tavapärane samm paljudes ettevõtetes. Tihti kiputakse aga unustama, et iga muutus vajab teadlikku juhtimist. Selleks, et spetsialist saaks juhiks valutult ja efektiivselt, on kolm mõtet, millele enne võiks mõelda.

Kirjutasime ebamugavatel teemadel tagasisidevestlustest ehk kuidas ennast vestluseks ette valmistada, millest alustada ja mida jälgida, et vestlusel oleks parim võimalik tulemus.

Levinud on arusaam, et tootmisettevõttes saab läbi vaid autokraatiaga. Sest nii on harjutud. Tegelikkuses on võimalus muuta suhtumist ja näha, mis juhtub siis, kui "võimu" võtab kaasamine ja demokraatia.

Inimeste juhtimise peale mõtlemiseks ei ole ükski ettevõte või organisatsioon liiga väike. Siin on mõned universaalsed põhimõtted, mille rakendamisega tasub algust teha kohe! Isegi siis, kui meeskond veel väike on.

Meeskondade idee on töötada koos ja ühtsena, täiendades üksteist ning saavutada ühiseid eesmärke. Raske on seda teha juhul kui midagi tiimitöös lonkab. "Meie" tunde olulisus meeskonnas on väärtus, mis vajab tähelepanu. Siin mõned näited, kuidas seda "meie" tunnet tekitada või suurendada.

Enamikel mikrojuhtidel, kellega mul on olnud võimalus kokku puutuda, ei ole teadlikud, et neil on selles tegevuses "must vöö". Samal ajal, kui nende tööstiil (kullipilguga töötaja töö jälgimine või "stopperiga" uksel seismine või aruannetes kirjavigade parandamine või ...) ajab inimesed hullumise ja sageli lahkumise äärele. Siin on mõned "kontrollküsimused", mis aitavad analüüsida, kas ka Sina võid olla süüdi mikrojuhtimise "pattudes"...

Mitme erineva põlvkonna juhtimine korraga ei ole sugugi lihtne. Juhi väljakutse on teadvustada nende eripärasid ja end kohandada vastavalt sellele. Mille poolest need põlvkonnad ikkagi erinevad ning millest võiks alustada?

Motiveerimine on teema, millest räägitakse söögi alla ja söögi peale. Miks see ikkagi on nii oluline?  Uuringud on näidanud, et töötajate motiveeritus on positiivselt seotud töötajate töösooritusega, nende produktiivsusega, töö kvaliteediga, ettevõtte finantstulemustega, klientide rahuloluga, samuti töötajate enda heaolu ja rahuloluga. Ja motiveeritusel on negatiivne seos tööjõu voolavuse, töölt puudumise, tööõnnetuste, töötajate stressi ja läbipõlemisega. Rohkem […]

Juhi vahetus on töötajate jaoks suur samm mugavustsoonist välja. Panime kirja, kuidas inimesed meeskonnas sellises olukorras käituma hakkavad, kui valitakse juht, kes ei ole võimeline "päranduseks" saadud laeva juhtima.

Tänapäeva juhtimise olulisteks märksõnadeks on avatus, uuenduslikkus ja paindlikkus. Väljakutseid on mitmeid ning üheks neist on toimetulek erinevustega põlvkondade vahel. Loe lähemalt, mille poolest erinevad X ja Y-generatsioonid töömaailmas ning, mida kujutab endast tööturule suunduv Z-põlvkond.

Iga eduka organisatsiooni aluseks on tema juht. Juhtimine ise, aga nõuab palju teadmisi ja oskusi, kuid suurel määral ka sisemist tarkust. Kirjutasime juhtimisest ja tarkusest.

Sügis käes ja arenguvestlused taas paljudes ettevõtetes päevakorral. Samas paljudes organisatsioonides on selle juures ikkagi küsimus - "Kuidas?" Et asju lihtsamaks teha, panime kokku kümnest sammust koosneva arenguvestluse "teekonna".

Tunne, et minu tööd hinnatakse on erakordselt tugev motivaator. Mõnes mõttes isegi tugevam, kui raha. Üks lihtne viis panna inimest tundma, et teda ja tema tööd hinnatakse on tänamine. Kirjutasimegi sellest, mida head tänulikkuse kultuur endaga kaasa toob.

Ikka ja jälle kuuleb juhtide suust nurinat, et töötajad ei taha vastutust võtta. Kui hakata siis täpsemalt uurima, kuidas see probleem väljendub, siis enamasti peitub rahulolematus kas selles, et inimesed ei võta initsiatiivi või siis selles, et nad ei võta eesmärkide ja kohustuste täitmist piisava tõsidusega. Hiljuti vestlesin ühe juhiga, kes kurtis vastutusega seotud probleemide […]

Meie igapäevane tegutsemine on otseselt seotud motivatsiooniga. Motivatsioon selgitab inimese käitumist erinevates situatsioonides. Motiveeriv intervjueerimine (MI) toob välja, et motiveeritud olemine eeldab, et on täidetud kolm kriteeriumit: inimene peab olema nõus, valmis ja suuteline.

Loomulikult meeldib kõigile rohkem raha saada, kuid iseasi on see, kas see motiveerib töötajat paremini tööle. Oleme keelelised olevused ehk me mõtleme sõnades. Just seetõttu tekib meie huvi ja motivatsioon sellest, kuidas üks või teine asi on sõnastatud. Mõttemustrite tundmine ja LAB-profiilid aitavad mõista, miks ja kuidas inimesed reageerivad sarnastele sõnumitele ja töötlevad infot erinevalt.

Konfliktidel on mitmeid positiivseid mõjusid, mille saavutamise nimel tasub vaeva näha ehk miks konflikti korral pea liiva alla peitmine ja endale kinnitamine „küll läheb varsti mööda“ ei ole kõige parem lahendus ...

Kas sul on olnud sellist kogemust, et näed kõrvalt pilti, kus kaks inimest esmapilgul nagu suhtleksid omavahel, kuid lähemalt vaadates selgub, et kumbki neist räägib tegelikult vaid „oma lugu“? Vahel võib tekkida ka küsimus, et milleks me peaksime teisi kuulama ja mida olulist neil ikka võiks öelda olla (mul endalgi aega vähe). Siinkohal mõned mõtted, mida kuulamine (päriselt ja aktiivselt kuulamine) võimaldab ja kuidas seda efektiivsemalt teha.