Teadlik logelemise kasulikkusest võiksid organisatsioonis palju paremini aru saada. See ei tähenda, et kui kellelgi jääb aega teadlikuks logelemiseks, siis tema töökoormus on automaatselt liiga madal.

Keskastmejuhid on ettevõtte võtmetöötajad, kes hoiavad masinavärki töös ning tagavad sujuvad üleminekud ühelt käigult teisele. Nad istuvad kahel toolil, olles samaaegselt juht ning alluv. Järgnevalt mõned mõtted, millist rolli keskastmejuht ettevõttes tegelikult kannab.

Töötulemuste mõõtmine on hea võimalus kaardistada, kas liigutakse seatud eesmärkide suunas või hindamaks hetkeolukorda ning seada uusi eesmärke. Tulemuste mõõtmine ei ole aga ühekordne tegevus vaid tegemist on tsükliga ning liikuda tuleb mööda ringi ning läbida kõik sammud. Miks ja kuidas seda teha?

Kuidas rakendada OKR-e, et nad tooksid kaasa paremad tulemused, ühised eesmärgid, suurem koostöö, pühendunumad töötajad, rohkem paindlikkust ja läbipaistvust.

OKR-id on viimastel aastatel organisatsioonides järjest enam populaarsust kogunud. Mis need OKRid ikkagi on, milleks nad head on, kuidas nad maailma muutsid ja mis Google'l sellega pistmist on?

Kui oled üks nendest, kes täna on värbamas, tuletame Sulle meelde, miks on onboarding kriisi ajal eriti oluline ning anname nippe, kuidas panna inimest tundma, et ta on oodatud ja väärtustatud.

Rööprähklemine on tänapäevase infoühiskonna kõrvalnäht, mille tagajärjeks on tulemuslikkuse langus ja tööstress. Kuigi rööprähklemist ei ole võimalik täielikult elimineerida, leiad postitusest 10 nippi, mille abil oma tulemuslikkust tõsta.

Usalda, aga kontrolli on üks ütlemata ära kulutatud väljend. Juhtide ülearenenud kontrollivajadus ei toeta enam kaasaegseid juhte. Postitusest saad lugeda, mis on liigse kontrollimisega kaasnevad kõrvalnähud ning mis aitaks juhil sellest nõiaringist välja murda.

Personali hindamissüsteemid on mõneti nagu meie haridussüsteem - fookus on hinnetel või hinnangutel. Mis oleks kui nihutaks fookust inimesele ning hakkaks rohkem tähelepanu pöörama tema väärtusele organisatsiooni jaoks?

Personalihindamise teema paneb paljudel juhtide pea valutama ning ega see suurt paremini ka töötajatele ei mõju. Sageli peetakse personalihindamist organisatsioonides lihtsalt ajaraiskamiseks. Paljudes maailma juhtivates ettevõtetes on traditsioonilistest personalihindamise meetoditest loobutud ning järjest suurenev hulk organisatsioone läheb nende jälgedes. Siin on märksõnad, millele uut tüüpi personalihindamisesüsteemid üles on ehitatud.

Kovisioon kui organisatsioonisisene ressurss aitab mitmete küsimuste ja probleemide puhul. Loe, miks see meetod on vajalik ja tõhus.

Alates hetkest kui "ühemehefirma" plaanib võtta lisaks inimesi, on sisuliselt tegemist juba personalijuhtimisega. Mis on olulisemad eripärad personalijuhtimisel väiksemates organisatsioonides?

  Paljudes väikese või keskmise suurusega organisatsioonides (kahjuks mitte kõigis), viiakse aeg-ajalt töötajate seas läbi uuringuid. Kahjuks liiga sageli on nad kõigest rahulolu-uuringud, mis on aga organisatsiooni arendamise seisukohale suures osas kasutud. Miks? Selle pärast, et töötajate rahulolul on väga nõrk seos töötulemuslikkuse ja organisatsiooni kasumlikkusega. Mida siis selle asemel teha? Sellest saad lugeda järgnevas postituses.

Personali hindamine toimub igas ettevõttes. Otsused - kellel ja kui palju palka tõsta, keda edutada, kellel minna lasta jne - tuginevad ju kõik töötajate hindamisel. Mis on see, millele personali hindamise põhimõtteid üle vaadates peaks esmalt mõtlema? Siin on seitse küsimust, mis aitavad analüüsida hetkeseisu.

Edu saavutab see, kes muutustega kõige kiiremini kohaneb. Postituses on kokku võetud personalijuhtimist mõjutavad olulisemad trendid, millega tuleb eelseisvatel aastatel arvestada ning millest ei saa mööda vaadata.

Konstruktiivse tagasiside andmine on sageli kunst. Kunst teha seda selliselt, et inimene sooviks seda kuulda, saaks sellest aru ja tegutseks sellest lähtuvalt, ei asuks kaitsepositsioonile ja austaks tagasiside andja arvamust. Siin on mõned olulisemad märksõnad, mis on vajalikul hetkel abiks või mida tasub püüda oma igapäevastes tegemistes järgida.

Hiljuti koolitasime ühe ettevõtte juhte arenguvestluste teemal. Ja nagu ikka tuli jutuks palk – kas peaks, võiks või ei tohiks arenguvestluse sees puudutada. Õiget või valet vastust sellele küsimusele ei ole. Vastus peitub selles, mis tüüpi vestluseid arenguvestluste nime all peetakse või plaanitakse pidada.

Meenuta, millal nägid inimest, kes lausa säras oma tööd tehes, kolleegid ja kliendid said tema tööst positiivseid emotsioone ning kaastöötajad vahest isegi indu oma tööd paremini teha. Suurepärasus avaldub enamasti inimestes, kellel on tehtava töö osas mingi teatav X-faktor, mida värbamises võib nimetata vajalike loomupäraste omaduste olemasoluks.

Tööstress ja läbipõlemine ei ole kahjulik või kahjustav mitte ainult töötajale, vaid on samavõrra nii töötaja kui tööandja probleem. Mõned mõtted sellest, kuidas töises keskkonnas oma töötajate läbipõlemist ennetada.

Oled just lõpetanud aeganõudva värbamisprotsessi, teinud parima võimaliku valiku kandidaatide seast ja uus töötaja alustab õige pea. Üks levinud müüt on, et parim viis uue töötaja töösse sisseelamiseks on „visata ta vette ja lasta tal endal ujuma õppida“. See praktika kahjuks ei toimi! Miks siis mitte? Ja kuidas saaks paremini?

Kui tööandja on otsustanud anda võimaluse teha tööd näiteks kodust (või oled ise tööandja ja teed kodus tööd), siis kuidas saavutada see, et kaugtöö produktiivsus ei oleks väiksem kui kontoris olles. Artiklisse on kokku kogutud üle kuue aasta jooksul kogetud kodukontori olulisemad õppetunnid ja nipid. Oled teretulnud õppima teiste vigadest, mida vältida ja nippidest, mida on kasulik jälgida.

Olgem ausad, enamikes (väiksemates?) organisatsioonides ametijuhendeid kas üldse pole, need on üldsõnalised, erinevatest kättesaadud näidistest kokku pandud või koostatud sellisel kujul, et peale selle allkirjastamist seda enam teist korda kätte ei võeta. Siiski tasub hästi kirjutatud ametijuhenditesse panustatud aeg ennast ära. Loe, kellele ja mida hästikirjutatud ametijuhend annab.