Tööturg on praegu väga huvitavas seisus. Mida ettevõttena teha, et selles muutuste keerises olla konkurentsivõimeline ja jääda ellu?

Keskastmejuhid on ettevõtte võtmetöötajad, kes hoiavad masinavärki töös ning tagavad sujuvad üleminekud ühelt käigult teisele. Nad istuvad kahel toolil, olles samaaegselt juht ning alluv. Järgnevalt mõned mõtted, millist rolli keskastmejuht ettevõttes tegelikult kannab.

Muutused on paratamatud, kuid nendega toime tulemine mitte. Innovaatilisus on miski, mida oodatakse nii ettevõtelelt, kui töötajatelt. Sellest aga paraku enam piisa. Oluline on läheneda agiilselt.

Praegune olukord on toonud inimeste ja ettevõtete jaoks palju ebakindlust ja sellega kaasnevalt eelkõige negatiivseid arenguid. Kuid kas on leiab ka midagi positiivset?

Eesmärkide püstitamisega oleme kõik kokku puutunud. Aga millest tuleneb, et need tihti saavutamata jäävad? Millele jätame mõtlemata eesmärkide püstitamisel?

Muudatuste juhtimine ei ole enamasti lihtne protsess, sest vastuseis on sellesse juba sisse programeeritud. Aga kuidas vastuseisu ületada? Abi võib olla IKEA efekti mõistmisest.

Muudatuste juhtimine ettevõttes saab alguse vajaduse tunnetamisest, millele üldjuhul järgneb muudatuste eesmärgi selge sõnastamine ning seeläbi strateegilise tegevuskava koostamine. Kuid mil viisil edasi minna, kui sa tunnetad selgelt vajadust muudatuste järele, aga ei tea, kust alustada ja milline suund valida?

Muudatused meie ümber mõjutavad meid igapäevaselt. Sageli ei hirmuta meid muudatus ise, vaid viis kuidas muudatus sõnastatakse või meieni tuuakse. Panime kirja mõned mõtted, millele peaks keskenduma juht, kes viib muudatust läbi oma meeskonnas.

Muutus? Mis seal siis ära ei ole?!? Kuigi muudatused on igapäevane osa meie tööelus, siis siinkohal lugemiseks kuus mõttekohta, miks ei tasuks olulisemate muutuste ja otsuste juurutamisel juhusele lootma jääda, vaid tasuks teadlikult protsessi juhtida.

Spetsialistist juhiks saamine on üsna tavapärane samm paljudes ettevõtetes. Tihti kiputakse aga unustama, et iga muutus vajab teadlikku juhtimist. Selleks, et spetsialist saaks juhiks valutult ja efektiivselt, on kolm mõtet, millele enne võiks mõelda.

Kehva läbisaamine meeskonnakaaslaste või juhiga on emotsionaalselt kurnav. Kuigi hea õhkkond iseenesest ei taga paremat töösooritust, siis küll aga takistab halb sisekliima edu saavutamast. Sisekliimat üksi ei muuda. Selleks on vaja ühist pingutust.

Mis värk on, miks inimesed ei taha muutustega kaasa tulla? Enamasti on seal mõni täiesti loogiline ja mõistetav põhjus. Mõned nendest on täiesti ratsionaalsed, teised mõneti ebaratsionaalsed, kuid sellest hoolimata mitte vähem tähtsad, kui neid ületada on vaja...

Praktiliselt iga suurem muutus tekitab inimestes vastuseisu. Vahel on see väiksem ja ratsionaalne, teine kord jällegi suur ning tagantjärgi vaadates täiesti põhjendamatu. Igal juhul on vastuseis muutustele inimlik reaktsioon! Kuid siiski - kuidas seda ületada?

Enamasti tahaks probleemide esinemisel pea liiva alla peita ja tulla välja siis, kui asi on kuidagi lahenenud. Isegi kui asi lahtub hetkeks, jäävad põhjused välja selgitamata ja probleem on endiselt olemas. Juhi valik on, kas võtta lühiajaline probleemilahendamise tee ehk "kick the can down the road" seni, kuni probleem uuesti tuleb etteõ või vaida tulemuslikum tee ning võtta aega probleemidega süvitsi tegeleda. Loe, kuidas probleeme saab lahendada efektiivselt ning kaasates oma meeskonda.

Mitmed organisatsioonisisesed probleemid saavad alguse halvast sisekliimast. Oluline on sealjuures tegeleda just põhjustega, mis pingeid tekitavad. Üldjuhul on lahendused lihtsamad, kui me arvatagi oskame. Suhtlemine on üks neist käepärastest ressurssidest.

Tavapärane koolitus loenguvormina on tihti ebaefektiivne ning kohati ajaraiskamine. Selleks, et koolitus annaks motivatsiooni ja inspiratsiooni, tuleb muuta vaatenurki. Töötuba on üks õppimise vorme, mis järjest enam kasutust leiab. Loe, milleks töötuba kasulik on.

Enamik organisatsioone koolitavad oma inimesi rohkemal või vähemal määral. Samas on ikka ja jälle kuulda nurinat, et koolitusest ei ole mingit kasu – “peale koolitust on kõik jälle varsti tagasi nii nagu enne”. Koolitus iseenesest ei ole imevahend muutuste tekitamiseks – selleks on vaja rohkem pingutusi teha. Vaatasin seda teemat läbi mõningate vigade, mida koolitustega […]

Iga juht peab tegelema oma töötajatega ning ettevõtte heaoluga. Suure vastutuse taga kogunevad ajapikku pinged, küsimused ja kõhklused. Selleks, et aidata iseennast olemaks parem juht ja isiksus, tuleb võtta aega endasse vaatamiseks. Panime kirja kolm väga lihtsat esimest sammu eneseanalüüsiks.

Juhi vahetus on töötajate jaoks suur samm mugavustsoonist välja. Panime kirja, kuidas inimesed meeskonnas sellises olukorras käituma hakkavad, kui valitakse juht, kes ei ole võimeline "päranduseks" saadud laeva juhtima.

Tänapäeva juhtimise olulisteks märksõnadeks on avatus, uuenduslikkus ja paindlikkus. Väljakutseid on mitmeid ning üheks neist on toimetulek erinevustega põlvkondade vahel. Loe lähemalt, mille poolest erinevad X ja Y-generatsioonid töömaailmas ning, mida kujutab endast tööturule suunduv Z-põlvkond.

Iga eduka organisatsiooni aluseks on tema juht. Juhtimine ise, aga nõuab palju teadmisi ja oskusi, kuid suurel määral ka sisemist tarkust. Kirjutasime juhtimisest ja tarkusest.

Kovisioon kui organisatsioonisisene ressurss aitab mitmete küsimuste ja probleemide puhul. Loe, miks see meetod on vajalik ja tõhus.

Meie igapäevane tegutsemine on otseselt seotud motivatsiooniga. Motivatsioon selgitab inimese käitumist erinevates situatsioonides. Motiveeriv intervjueerimine (MI) toob välja, et motiveeritud olemine eeldab, et on täidetud kolm kriteeriumit: inimene peab olema nõus, valmis ja suuteline.

Konstruktiivse tagasiside andmine on sageli kunst. Kunst teha seda selliselt, et inimene sooviks seda kuulda, saaks sellest aru ja tegutseks sellest lähtuvalt, ei asuks kaitsepositsioonile ja austaks tagasiside andja arvamust. Siin on mõned olulisemad märksõnad, mis on vajalikul hetkel abiks või mida tasub püüda oma igapäevastes tegemistes järgida.

Hiljuti koolitasime ühe ettevõtte juhte arenguvestluste teemal. Ja nagu ikka tuli jutuks palk – kas peaks, võiks või ei tohiks arenguvestluse sees puudutada. Õiget või valet vastust sellele küsimusele ei ole. Vastus peitub selles, mis tüüpi vestluseid arenguvestluste nime all peetakse või plaanitakse pidada.

Töötajate ootused töösuhtele on viimasel kümnendil oluliselt muutunud ning paraku vanaviisi juhtimine enam edu ei taga. Mis on töötajale tänapäeval oluline, miline ta on? Millega on vaja arvestada tulevikus?

Konflikti lahendamine, või õigemini nende mitte oskuslik lahendamine, tekitab sageli töötajate seas pingeid. Kuid see ei pea mitte sugugi nii olema. Keerulisemate probleemide ja konfliktide puhul peetakse kõige paremaks lahendusviisiks koostöö stiili, mille puhul on oodata võit-võit lahendust.

Tööstress ja läbipõlemine ei ole kahjulik või kahjustav mitte ainult töötajale, vaid on samavõrra nii töötaja kui tööandja probleem. Mõned mõtted sellest, kuidas töises keskkonnas oma töötajate läbipõlemist ennetada.

Kui märkad uuendusi ellu viies või eesmärkide suunas liikudes, et Sind ennast või Sinu meeskonna liiget hoiab midagi tagasi, tasub kaaluda, kas ei ole tegemist mõne järgneva enamlevinud alateadliku sabotaažiga.