Iga organisatsiooni võtmeisikuks on tema juht, kes teeb kõik endast oleneva, et sujuks ettevõtte igapäevane töö, tulemused oleks saavutatud ning töötajad oleksid rahul ja õnnelikud. Tundub esmapilgul, et kui raske see juhtimine siis ikka saab olla. Teame küll ju ütlusi, et juht käsib, poob ja laseb või näiteks, et juht ei peagi kõigile meeldima. Kes aga juhina on töötanud vähemalt mõnda aega, see teab, mida juhiks olemine tegelikult tähendab. Kõik oleneb muidugi organisatsiooni suurusest ja vastutusest, kuid kohe kindlasti ei ole see töö kergete killast, kui seda teha huvi ja südamega. Tihtipeale aga unustatakse pingelise töö tõttu ära kõige olulisem – eneseanalüüs – see, mis aitab olla hea ja tasakaalus juht.
Juhi „mask“
Tihti nähakse juhi „maski“, mis näitab meile tema enesekindlust, teadlikkust ja tulemustele orienteeritust. Justkui ilus fassaad ja selline ju üks juht peabki olema. Kas pole? Aga me kõik oleme siiski inimesed ja meil kõigil on omad hirmud, tunded ja küsimused, mis keerlevad peas päevast-päeva. Nii on ka igal edukal ja pealtnäha tugeval juhil, vastutades igapäevaselt teiste inimeste ning ettevõtte hea toimimise eest, millega kaasneb pinge ning ka pikas perspektiivis läbipõlemise oht. Pidev emotsioonide mahasurumine ning näiline enesekindlus on need, mis saavad tihti saatuslikuks. Juht ei saa ju lubada, et näitaks oma alluvatele enda ebakindlust välja. See ei tule mõnel juhul kõne allagi. Aga miks? Sest „ hea juhi omaduste listis“ sellist asja nagu ebakindlus ei eksisteeri, eks? Paraku ei eksisteeri sellistes „ juhi nimekirjades“ ka piisavalt punkti – aeg eneseanalüüsiks, mis peaks olema üks olulisemaid eeldusi, et olla täisväärtuslik juht. Siinkohal ei mõtle ma eneseanalüüsist kui pelgalt nõrkuste ja tugevuste väljatoomisest, vaid pigem aja maha võtmisest, et vaadata oma isiksust ning elu kui tervikut.
Eneseanalüüs – aeg endasse vaadata
Millal juhina võtsid endale rahulikult aega, et süüvida endasse? Mõtlesid oma rahulolu peale näiteks pere, hobide, karjääri ja sõpradega ajaveetmise vaatevinklist? Või millal mõtlesid sellele, milles Sa väga hea oled ning, et võiksid oma tugevusi veelgi arendada? Millal viimati panid kirja oma unistuse või selle, kuhu tahaksid lähitulevikus jõuda? Kui vastasid küsimustele, et alles hiljaaegu või ligi pool aastat tagasi, siis täna ennast, et oled teinud endaga tööd. Kui aga jäid pikalt mõtlema ning vastust ei tulnud ega tulnud, siis täna ennast siiski, et sellele vähemalt mõtlesid. 🙂 Viimase variandi puhul oleks siiski sõbralik soovitus – võta see aeg ja tee endale kingitus, mis annab ilmselt pikemaks ajaks motivatsiooni, eneseusku ning suuremat rahulolu. Võta ette oma kalender, märgi sinna sobivasse kohta aeg iseendaga ning pool tööd on juba tehtud.
Kolm sammu kohtumiseks iseendaga
Eneseanalüüs on tegelikult pikk protsess ja pidev teekond, kuna me areneme ja õpime pea iga päev. Nagu iga asja puhul on algus alati kõige olulisem. Kui astud selle esimese sammu, siis on see juba väga hea. Enesega tegelemine nõuab ka omajagu julgust ning ka häid nippe, kuidas siis ikkagi peeglisse vaadata. Pole just kõige lihtsam, et võtad valge paberi, paned pealkirjaks eneseanalüüs ja hakkad kirjutama. Siin on Sulle kolm lihtsat tegevust, millega saab algust teha:
1. Keskendumine oma tugevustele.
Liiga palju on siiani tegeletud nõrkuste parandamisega ning fookus on sellel, milles me ei ole head. Võta suund sellele, milles Sa oled hea. Mõtle oma kõige parematele tugevustele, mis Sul on erinevates rollides – juhina, vanemana, sõbrana, kolleegina jne. Kirjuta need enda jaoks välja ja vaata neile otsa. Milliseid tugevusi saad maksimaalselt ära kasutada ning kus tahaksid veel areneda? Sisenda endale, et tugevused on just need tänu millele oled jõudnud sinna, kus Sa hetkel oled.
2. Tasakaalu leidmine.
Kui palju kuuled end ütlemas, et pole aega selleks või teiseks asjaks? Hinda, kuidas oled jaganud oma aega töö, isikliku elu, hobide vahel. Kuhu tahaksid rohkem aega panustada? Mida selleks saad ette võtta? Kas pead millestki loobuma? Sea endale prioriteedid. Proovi leida tasakaal erinevate elu osade vahel. Kui tahad muutust, siis kirjuta need tegevused paberile.
3. Unistamine.
Mäletad, kelleks tahtsid lapsena saada? Kas Sinu toonased mõtted ja unistused on saanud teoks? Proovi mõelda ja visualiseerida, kuhu tahaksid veel jõuda või näiteks, milline Sa tahaksid ühel päeval olla. Kas on mingeid omadusi, mida tahaksid endas muuta või hoopis arendada? Milline juht tahaksid ideaalis olla? Millised uskumused aitavad Sul sinna jõuda? Kuhu oled tänaseks juba jõudnud? Millega oled rahul? Mille pinnalt on Sul veelgi parem edasi liikuda?
Kõik see aeg, mis sa pühendad iseendaga tegelemisele, peegeldub tagasi Sinu igapäevastes tegevustes nii juhina kui ka pereliikmena ning aitab Sul jõuda sinna, kuhu ise soovid. Ükski koolitus ei anna sellist tulemust nagu vestlus iseendaga. Mõtle, kui palju pead tegelema igapäevaselt oma alluvatega – neid motiveerima, nõustama, juhendama, aitama eesmärke seada ning olema nende arenguga kursis. See kõik on väga oluline juhi töös, kuid kes tegeleb Sinu motiveerimise ja eesmärkide seadmisega?
Kui nüüd mõtled, et kuidas nüüd siis lihtsalt võtangi paberi ja pliiatsi ja hakkan kirjutama või joonistama, siis täpselt nii lihtne see ongi. Sinu valida jääb aeg ja koht. Kui aga tunned, et selline eneseanalüüsimine on siiski üksinda raske, kuid näed, et see oleks Sulle ja ehk ka mõnele Sinu kolleegile vajalik, siis võta ühendust ja leiame koos lahenduse! 🙂
