Erinevad rollid ettevõttes nõuavad väga erinevaid kompetentse ning on hea omada ülevaadet ka erinevatest hindamismeetoditest, et kõige paremal ja adekvaatsemal viisil hinnata ja mõõta töötajate oskusi, teadmisi ja käitumist.

Tööanalüüs on tööülesannete kaardistamise protsess, kus paljud rollid saavad oluliselt selgemaks. See aitab tööandjal ja töötajatel paremini mõista ning täita tema rollile seatud ootuseid.

Töötajate rahulolu-uuring - miks seda vaja teha on? Kas see ei ole mitte lihtsalt üks linnukese pärast tegemine, mida vaja kellelegi ette näidata? Ei. Toome välja 4 mõjuvat põhjust, miks rahulolu-uuringu läbi viimine on oluline!

Töökoormus ei ole alati seotud ajakasutamisega. Seal on mitmeid tegureid, mis mõjutavad seda, kuidas inimene tegelikult oma töökoormust tajub.

Iga töötaja lahkumine jätab jälje. Tark on teada märke, mis väljenduvad töötaja käitumises, mis on hoiatuseks, et ta võib olla mõtlemas lahkumisele.

Juhid väga sageli alahindavad oma ootuste kommunikatsiooni olulisust töötajate töösoorituse juhtimise seisukohalt ja ülehindavad töötajapoolset ootuste mõistmist.

Iga vestlus on tulemuslik siis, kui see on läbimõeldud, ettevalmistatud ning kasutusel on oskuslikud suhtlemiskompetentsid nagu küsimine ja kuulamine. Siin artiklis on mõned enesekontrolli küsimused, mis aitavad end testida, kui hea arenguvestluste läbiviija sa oled.

Töötulemuste mõõtmine on hea võimalus kaardistada, kas liigutakse seatud eesmärkide suunas või hindamaks hetkeolukorda ning seada uusi eesmärke. Tulemuste mõõtmine ei ole aga ühekordne tegevus vaid tegemist on tsükliga ning liikuda tuleb mööda ringi ning läbida kõik sammud. Miks ja kuidas seda teha?

Hiljuti koolitasime ühe ettevõtte juhte arenguvestluste teemal. Ja nagu ikka tuli jutuks palk – kas peaks, võiks või ei tohiks arenguvestluse sees puudutada. Õiget või valet vastust sellele küsimusele ei ole. Vastus peitub selles, mis tüüpi vestluseid arenguvestluste nime all peetakse või plaanitakse pidada.