Juhtimine oma olemuselt on küllaltki paradoksaalne ja eeldab väga palju teadlikkust, et olla tulemuslik tark juht. Paraku võim, ambitsioonikus ja sealhulgas teadmatus võivad salakavalalt pea igast juhist tekitada ülejuhtija. Kui oled täna juhi positsioonis või peatselt selleks saamas, siis väike ülevaade sellest, mida iga juht võiks enda juures jälgida.
1. Väärtustan inimesi vs saavutan tulemusi
Kui sa väärtustad oma inimesi ennekõike siis oled õigel teel. Jah, tulemused on need, mille nimel me tööd teeme, kuid niipea kui unustad ära, et inimesed on need, kes su mänguplatsil neid tulemusi teevad ning kui suhtud neisse kui töövahenditesse, siis võid arvestada, et pikas perspektiivis ei saa rääkida ka tulemuslikkusest. Mida rohkem pöörad tähelepanu oma inimestele ja nende heaolule, siis seda edukam saad olla juhina ja seeläbi on edukas ka ettevõte.
2. Usaldan vs kontrollin
Kas peab paika ütlus, et usalda, aga kontrolli? Ilmselt mõnes mõttes küll, aga kõik oleneb ka sellest, mil viisil käib kontrollimine. Usalduse väljateenimine võtab erinevate inimeste puhul ilmselt erinevalt aega, kuid mida rohkem näitad välja, et sa ei usalda oma töötajat, siis ei saa oodata ka paremaid tulemusi. Mida rohkem sa püüad anda vastutust ja otsustusvõimet inimesele endale, seda rohkem aega võidad sa ise ning seda motiveeritum on ka sinu töötaja. Kui sa mingil põhjusel ei suuda usaldada oma töötajat, siis võta hetk ja vaata endasse, miks sa seda ei suuda. Ehk on sinu enda ebakindlus see, mis seda hoopis takistab?
3. Vali oma tee vs tee nagu ma ütlen
Sihtpunkti B võib enamasti jõuda mitmeid teid pidi. Kas oled kindel, et sinu valitud on tee on see kõige õigem? Mida rohkem annad inimestele vabaduse valida, kuidas jõuda seatud eesmärgini, seda tõhusam on see inimene oma tööd tehes. Pane tähele ka seda, et kui keegi tuleb küsima sinult arvamust, siis jaga ka oma arvamust, mitte ära suru peale oma tahtmist või ära hakka liigselt veenma oma suuna järgi. Jälgi, mida sinult palutakse ja anna täpselt nii palju kui palutud. Alati on sul võimalus öelda oma töötajale, et oled olemas nõu ja jõuga, kui ta seda soovib. Ise vahele sorkima minnes kaotad taaskord usalduse.
4. Tean oma piire vs tahan juhtida kõike
Kõige hullem, mida üks juht teha saab, on „sõita üle“ oma alluvatest, kes on omakorda juhipositsioonil. Igal juhil on oma tiimiga oma nägemus ja talle on antud justkui roll ja vastutus tegeleda ja juhtida oma meeskonda, aga kui ülevalt poolt tuleb pidevalt vastupidiseid nägemusi või veel hullem, juhitakse selja tagant (nt kui alluvuses olev juht annab omalt poolt ülesande, et tehke nii ja tagantselja tuleb „suurem ülemus“ ja ütleb, et ei, tehke hoopis teistmoodi), siis sellega õõnestad selle inimese autoriteeti, motivatsiooni ja pühendumust kohe täie rauaga. Sellise ülejuhtimisega näitad taaskord usaldamatust ning tahad teha kõike oma nägemise järgi. Isegi kui sa sellel hetkel arvad, et sinu otsus peab peale jääma, sest sul on võimu, siis vali selleks kindlasti teine moodus.
5. Kuulan oma inimesi vs tean ise mis on oluline
Kui sinu meeskonnaliikmed jagavad oma arvamust või esitavad ideid ja ettepanekuid töö parendamiseks, siis kas sa oled juht, kes võtab neid kuulda või pigem lähevad need ideed kõrvust mööda, sest sa tead ise, mis on oluline? Mida rohkem sa arvestad oma inimeste arvamustega ning mida rohkem lähevad ideed ka käiku, seda targem juht sa oled. Kui sinu töötaja käib ettepanekuid tegemas juba kaks või kolm korda ning seda tulemuseta, siis ilmselt järgmine kord ta juba enam ei tule. Ometi ootame alati inimestelt iseseisvust ja pealehakkamist, aga sellisel viisil inimene mandub ja tal ei olegi enam huvi oma töö vastu. Vastutasuks saame robotlikud töötajad, kes täidavad vaid käske. Kas see on see, mida sa tegelikult tahad?
Ülejuhtimine on kerge tekkima juhul, kui sa ei tea, mis on sinu juhi rolli eesmärk. Kas tahad olla vanaviisi direktorlik juht, kes käseb, poob ja laseb või on sinu eesmärk olla teenindav personal, kes tänapäeva juht justkui olema peaks? See on väga paljuski valikute küsimus. Nii nagu isiklikus elus on toimivad suhted üles ehitatud usaldusele, on seda ka tööalased suhted. Mida rohkem oled endast kui juhist teadlikum, mida rohkem suudad usaldada nii inimesi kui protsesse, seda targem ja tulemuslikum juht oled.
Juhina ei pea keegi olema hambad ristis tugev. On lubatud näidata end ka nõrgana ja öelda, et vajan abi. Kui töötajatele pakutakse igasuguseid mentorprogramme ja koolitusi, siis juhid võiksid ka omale rohkem lubada toetust näiteks supervisiooni või coachingu näol. Me kõik oleme inimesed ning vahel on lihtsalt vaja võtta aega iseendale. See on lubatud!
Kui oled huvitatud individuaalsest coachingust, siis võta meiega ühendust!
