Pingeid ja „paksu õhku“ on aeg-ajalt igas organisatsioonis. See on nagu ilm – mõni päev on ilusam ja päikesepaistelisem, teinekord sajab vihma ja kisub tormiks. Mõni kord läheb temperatuur nii kuumaks, et ei lase olla ning vahel on õhustik nii jäine, et iga liigutus tundub ülearuse pingutusena.
Küsimus on, mis tüüpi päevad meeskonnas ülekaalus on? Kui organisatsiooni sisekliima osas saab paralleele tuua aasta otsa kestva kehva suusailmaga, siis on põhjust tegutsemiseks. Hea uudis on see, et erinevalt ilmast on inimeste võimuses organisatsiooni või meeskonna sisekliimat hea tahtmise korral muuta.
Hea õhkkond loob eelduse
Tööinimestena veedame vahel kuni poole ärkvelolekuajast koos oma kaastöötajatega. Kehva läbisaamine meeskonnakaaslaste või juhiga on emotsionaalselt kurnav, mis tähendab seda, et suur osa energiast läheb hoopis tunnetega toime tuleku peale, mitte oma tööülesannetele või näiteks veel vähem uute heade ideede genereerimisele. Iseenesest hea õhkkond ei taga otseselt paremat töösooritust, küll aga takistab halb sisekliima edu saavutamast.
Heade suhete korral on just töökaaslased need, kes ulatavad õigel hetkel abikäe ja aitavad “august” välja ronida. Samas kui kääriva õhkkonna puhul peab igaüks ise vaatama, kuidas hakkama saab. Ma ei ole siiani kohanud inimest, kes sooviks töötada kohas, kus omavahelised suhted on kehvad. Samas kurb on näha seda, kuidas ja kui kiiresti inimesed ebamugava olukorraga ära harjuvad ning seda normaalseks hakkavad pidama, märkamata kui palju kurja see tegelikult neile endale, aga ka organisatsiooni eesmärkide saavutamisele tekitab.
Eesmärkide saavutamise nimel ei tee koostööd mitte ametikohad vaid inimesed ja see kuidas seda tehakse sõltub omavahelistest kokkulepetest ja suhetest. Ja just kriitilistel ja kiiretel hetkedel on väga vajalik, et meeskonna koostöö toimiks võimalikult sujuvalt. Kusjuures enamasti on rasketel aegadel väljakutsete lahendamise võtmeteguriks just meeskonnas või organisatsioonis valitsev meelsus.
Ühine pingutus
Sisekliima on käega katsutamatu ja kuna ei ole ühtset retsepti, kuidas seda parandada, siis selle muutmine või teadlik kujundamine ei ole sageli just kerge ülesanne. Üks võimalus on mõningate ühekordsete ettevõtmistega “tuba tuulutada” ehk anda inimestele võimalus natuke mitteametlikus õhkkonnas üksteist taasleida või uute inimeste korral paremini tundma õppida. Üldiselt see laiemast pildis siiski pikaajalist muutust meeskonna igapäevasesse atmosfääri ei too. Samas läbimõeldud plaani ja inimeste hea tahte korral on võimalik juhtida tiimi ka püsivamalt parema õhkkonna poole.
Paraku ei piisa ühe inimese soovist või tahtmisest sisekliimat parandada. Seda ei saa keegi ainuisikuliselt teha, vaid kuna sisekliima on kollektiivne atmosfäär, siis peab selle kujundamine samuti olema kollektiivne pingutus. Igas organisatsioonis peavad inimesed ise välja mõtlema ja ütlema, milline lahendus neile sobib.
Muutuse eeldused
Kuigi ühte ja õiget lahendust sisemise õhkkonna parandamiseks ei ole, saab siiski anda mõned tähised, mis juhatavad otseteed muutuse tekitamiseni. Muutuse tekitamiseks on vaja kolme elementi: [highlight bg=”#ffffff” text=”#b70707″]inimeste rahulolematust olemasoleva olukorraga[/highlight], [highlight bg=”#ffffff” text=”#b70707″]selget visiooni paremast tulevikust[/highlight] ning [highlight bg=”#ffffff” text=”#b70707″]realistlikke (esimesi) samme sel teekonnal[/highlight]. Üldjuhul hakkab liikuma õiges suunas, kui inimesed saavad aru, et nemad ise on selle õhkkonna loojad, mitte kaasalohisevad ohvrid.
Pikemalt saab muutuseks vajalikest osadest lugeda artiklist: “Lihtne valem muutuste vastuseisu ületamiseks”
Õhkkond Sinu organisatsioonis vajaks värskendamist? Võta ühendust ja toetame Sinu meeskonda parima lahenduse leidmisel!
Artikkel “Sisekliima muutmine kui kollektiivne pingutus” ilmus 30.10.2017 ka Äripäeva Juhtimise lisas.
