Meie kaasaegses ühiskonnas pommitatakse meid pidevalt erinevate segajatega. Alates sotsiaalmeedia appide märguannetest kuni lõputute e-kirjadeni võib olla keeruline pikema aja jooksul mis tahes ülesandele keskenduda. Kuid inimese võime teha süvenenud tööd on nii  meie karjääris kui isiklikus elus edu saavutamiseks hädavajalik. Käesolevaga uurime süvenenud töö ehk deep work kontseptsiooni, selle eeliseid ja mõningaid strateegiaid selle saavutamiseks.

Mis on süvenenud töö ehk deep work?

Süvenenud töö ehk deep work viitab inimese võimele keskenduda kognitiivselt nõudlikule ülesandele pikema aja jooksul laskmata end segada. Seeläbi sukeldub inimene tuhina– või vooseisundisse, mille läbi kasvab oluliselt töö tulemuslikkus ja ka loomingulisus, mida oleks raske saavutada pidevalt erinevate ülesannete vahel hüpates.

Süvenenud töö ei tähenda ainult raskemat või rohkemat tööd, pigem tähendab see nutikamat ja tõhusamat töötamist, seades esikohale olulised ülesanded ja minimeerides segajaid. See nõuab pidevat keskendumist, vaimset pingutust ja võimet vastu panna kiusatusele kontrollida sotsiaalmeediat või vastata (mitte)kiireloomulistele e-kirjadele.

Süvenenud töö eelised

1. Suurenenud produktiivsus – kõrvaldades segajad ja keskendudes ühele ülesandele korraga, võimaldab süvenenud töö tegemine inimestel vähema ajaga rohkem saavutada.
2. Suurem loovus – süvenenud töö võib viia läbimurdeliste ideede ja loominguliste lahendusteni keerukatele probleemidele.
3. Paranenud info omastamine – süvenenud töö seisundis olek võimaldab inimestel infot tõhusamalt vastu võtta ja seda ka pikema aja jooksul säilitada.
4. Suurem rahulolu – süvenenud töö oma tulemuslikkusega tekitab saavutuse tunde, mis omakorda toob kaasa suurema rahulolu nii töös kui ka isiklikus elus.

Kuidas süvenenud töö seisundisse jõuda?

Süvenenud töö seisundi saavutamine nõuab tahtlikke ja teadlikke jõupingutusi ja teatud strateegiate kasutuselevõtmsit. Siin on mõned tõhusad strateegiad süvenenud töö ehk deep work seisundi saavutamiseks:

1. Kõrvaldage segajad – esimene ja kõige olulisem samm enda süvenenud töö seisundisse viimiseks on kõigi segajate kõrvaldamine. Lülitage märguanded telefonis ja arvutis välja, sulgege mittevajalikud vaheaknad arvutis ja looge vaikne tööruum, et minimeerida segavaid tegureid.
2. Kaardistage ülesanded – kaardistage kõige olulisemad ülesanded, mis nõuavad süvenenud töö tegemist, ja seadke need tähtsuse järjekorda vähem oluliste ülesannete ees. See aitab teil suunata oma energia kõige olulisematele ülesannetele.
3. Seadke selged eesmärgid ja tähtajad – seadke igale ülesandele konkreetsed, mõõdetavad eesmärgid ja tähtajad, et püsida keskendunud ja motiveeritud. Selge arusaam sellest, mida peate saavutama ja millal peate seda saavutama, aitab teil püsida õigel kursil ja vältida edasilükkamist.
4. Süvenenud töö plokkide ajastamine – määrake kalendris süvenenud töö tegemiseks kindlad ajaaknad ja pidage neist kinni. Määrates konkreetsed ajaplokid süvenenud töö tegemiseks saate ennetavalt tegeleda võimalike segajatega ning tõsta tõenäosust, et teie poolt määratud süvenenud töö aeg ka eesmärgipäraselt kulgeb.
5. Tehke pause – tehke iga 60–90 minuti järel lühikesi pause, et oma energiavarusid laadida ja vältida läbipõlemist. Kasutage neid pause, et tõusta, liikuda ja meelt värskendada.
6. Looge rutiin – töötage välja rutiin süvenenud töö seisundisse sisenemiseks. See võib välja näha näiteks iga päev kindla aja määramist süvenenud tööks, kindla muusika mängimist või konkreetse lõhna kasutamist, et aidata teil keskenduda. Või kergete harjutuste või venituste tegemist enne tööle asumist. Võti on teha alati enne teadlikku süvenenud töö tegemist samu asju, et kehal ja meelel tekiks ühel hetkel automaatne ümberlülitumine.
7. Harjutage tähelepanelikkust – kasutage tähelepanelikkuse (mindfulness) tehnikaid, nagu meditatsioon või sügav hingamine, et aidata teil süvenenud tööseansside ajal keskenduda ja rahulikuks jääda. Mõni minut tähelepanelikkuse harjutamiseks enne tööle asumist võib aidata teil sügava töö jaoks õigesse mõtteviisi jõuda.

Millal on  parim aeg süvenenud töö tegemiseks?

Kui küsida, millal on parim aeg süvenenud töö tegemiseks, siis see sõltub suuresti inimesest ja tema individuaalsetest eelistustest, töögraafikutest ja energiatasemest. Mõnel inimesel töötab mõte paremini hommikuti, teine jällegi ei suuda enne kella kümmet mõttetööga alustada. Siin on mõned tegurid, millega arvestada süvenenud töö jaoks parima aja määramisel:

1. Energiatase – paljud inimesed leiavad, et neil on hommikul kõige rohkem energiat ja keskendumisvõimet. Kui see on teie jaoks nii, kaaluge oma süvenenud töösessioonide ajastamist hommikul.
2. Loomulikud rütmid – pöörake tähelepanu oma loomulikele rütmidele ja sellele, millal tunnete end kõige erksamana ja keskendunumana. Mõned inimesed on öökullid ja teevad oma parimat tööd õhtul või öösel.
3. Töögraafik – mõelge oma töögraafikule ja sellele, millal teil on kõige tõenäolisemalt kõige rohkem katkematut aega. Kui teil on päeva esimeses pooles palju koosolekuid ning tihe ajakava, jätke süvenenud töö tegemise aeg pärastlõunasse ja vastupidi.
4. Isiklikud eelistused – mõned inimesed eelistavad keskenduda süvenenult töösse hommikul, et alustada oma päeva edukalt ja tulemuslikult, samas kui teised eelistavad seda teha päeva teises pooles, mil nad on muud jooksvad ülesanded juba täitnud.
5. Keskkonnategurid – arvestage keskkonnateguritega nagu müratase, valgustus ja muud segajad, mis võivad mõjutada teie keskendumisvõimet. Valige aeg, mil saate luua süvenenud tööd toetava keskkonna.

Lõppkokkuvõttes on parim aeg süvenenud töö ehk deep work tegemiseks see, kui suudate pikema aja jooksul ilma segajateta keskenduda. Katsetage erinevate kellaaegade ja ajakavadega, et leida, mis teile kõige paremini sobib. Kui olete leidnud optimaalse aja, muutke see rutiiniks ja seadke selle aja jooksul prioriteediks oma olulised ja süvenemist vajavad tööülesanded.

Kui tunned, et vajad ajajuhtimise osas tuge või soovid meiega mõtteid põrgatada, siis võta julgesti ühendust.

Seotud teenused

• Ajajuhtimise töötuba
• Rööprähklemise töötuba