Kommunikatsioonistiilid, suhtlusstiilid
Hanna Jõgi
25 okt. 2017

Kommunikatsioonistiilid ja nendega kohandumine

Oled tundnud, et mõnikord on mõne inimesega väga lihtne jutule saada ja teisega kohe üldse ei tunne ennast mugavalt. Või on lausa tunne, et räägid nagu seinale. No tee mis tahad, aru ei saa… või pärast selgub, et mõistis Sind valesti, unustas midagi ära, toimis teisiti kui oleksid oodanud jne.  Suur tõenäosus, et sa ei räägi tema “keeles”, ehk üritad talle enda kommunikatsioonistiili peale suruda.

Vaikimisi eeldatakse sageli, et teistel on sama suhtlemismuster nagu meil. Kuid nagu vanasõna ütleb, on eeldamine kõigi arusaamatuste ema. Seetõttu on oluline kontrollida ja ülekontrollida, kas ikka asjadest on õigesti aru saadud või vajab sõnum kordamist, ümber sõnastamist, lahti rääkimist vms.

Kommunikatsioonistiilid

Vastutus sõnumi kohale jõudmise eest on selle andjal ehk oluline ei ole mitte see, mida Sina ütled, vaid see, kuidas teine osapool sellest aru saab. Meil igal ühel on loomuomane suhtlemisstiil, mida me kasutame ilma, et peaksime sellele otseselt tähelepanu pöörama. Ja samuti võtavad inimesed infot vastu läbi oma isiklike kogemuste, mõttemustrite, teadmiste filtri –  mis tähendab seda, et ei ole võimalik loota või eeldada, et sõnum jõuab kohale sellisena nagu Sina selle välja oled saatnud.

Inimene on valmis infot vastu võtma alles siis, kui ta tunneb et ta on Sinuga ühel lainel. See on ka põhjus, miks sama tüüpi inimesed sageli omavahel hästi läbi saavad. Samas organisatsioonis ei saa ju valida, kellega suhelda, seal dikteerivad kommunikatsiooni töörollid ja -ülesanded. Näiteks kui raamatupidamisega seotud töös on oluline täpsus ja info kvaliteet, siis näiteks turunduses ja müügis head suhted, juhtimises kiire otsustamine jne. Samas ettevõtte seisukohalt on oluline, et erinevad osapooled omavahel koostööd teeksid.

Üks variant kommunikatsioonistiile (ja inimesi mõista) on läbi erinevate isiksuste. Peter Urs Bender’i käsitluse kohaselt jagunevad inimesed nelja põhitüübi vahel: Analüütik, Sõber, Juht ja Esineja

“Analüütik”

Analüütik on enamasti viisakas, kuid pigem tagasihoidlik. Ta keskendub faktidele ja ülesannetele, mis tal teha on vaja. Tema jaoks on oluline täpsus ja korrektsus ning ta on oma töös suhteliselt süstemaatiline. Vahel võib jääda mulje, et ta ei ole hea otsustaja, kuid see tuleneb sellest, et tema jaoks on oluline enne otsustamist koguda kokku ja analüüsida kõiki fakte. Samuti võib ta nii mõnegi teise “tüübi” meeskonnas oma tähelepanuga üksikasjadele isegi hulluks ajada.

Ta tahab teada, kuidas asjad töötavad ja olla kõikides andmetes täpne. Ta hindab numbreid, statistikat, ideesid ning on hea üksikasjades. Sageli on tegemist pigem introverdiga, kes ei näita enamasti oma tundeid avalikult välja.

Organisatsioonis leiab analüütikuid kõige sagedamini finantsosakonnast.

“Sõber”

Sõber on kaastöötajana usaldusväärne ja lojaalne. Ta on tõeline meeskonnamängija, kellega on lihtne läbi saada, kes on hea kuulaja ning keda paljud usaldavad. Koostööd tehes püüavad nad konflikte vältida või kui see ei ole võimalik siis neid siluda. Nende tähelepanu on pööratud rohkem teistele inimestele ning läbi selle on neil sageli meeskonda tasakaalustav ja rahustav mõju.

Ta tahab teada teada põhjuseid ning luua ja hoida häid suhteid. Ta naudib teiste inimeste toetamist, hindab teiste ettepanekuid, pelgab otsest vastandumist ja konflikte ning on pigem emotsionaalne, kuid siiski sageli introvert.

Sõber tüüpi inimesi leiab tihti peale klienditeeninduse ja osaliselt ka personaliosakonnast.

“Juht”

Juht tüüpi kaastöötajad on keskendunud eesmärgile ning kes ei pelga nende saavutamiseks riske võtta. Tegemist on ekstravertse inimesega, keda kannustab suur sisemine tahe, kes on otsekohene, organiseeritud ja otsustav. Teda innustavad kohesed tulemused, mistõttu suhted kollektiivis jäävad sageli teisejärguliseks. Ei juhtu just tihti, et juht tüüpi inimene läheks kompromissile. Ta võib sageli paista teiste jaoks domineeriv, kontrolliv, kannatamatu ja kärsitu, ning inimene kes unustab mõnikord isegi viisakusreegleid järgida (sest tal ei ole nende jaoks lihtsalt aega).

Ta tahab teada, mis tema kasu ühes või teises asjas on, soovib hoida kokku aega, hindab konkreetseid tulemusi ja naudib kui olukord on tema kontrolli all. Ta on enamasti küll ektravertne, kuid ei näita oma emotsioone sageli välja.

Kuigi Juht võib ja sageli on ka organisatsiooni sees juht, siis võib seda tüüpi inimesi leida pea kõikidest osakondadest. Tavaliselt tunneb nad ära selle järgi, et nad kas liiguvad karjääriredelil suhteliselt kiiresti üles või on nad need, kellega kaastöötajatel on lihtne konflikti minna.

“Esineja”

Esineja on väga aktiivne ja veenev suhtleja, kes kohaneb kergesti erinvate inimtüüpidega. Talle meeldib olla tähelepanu keskpunktis ja ta on alati valmis proovima midagi uut ja põnevat (eriti koos teistega). Tal on võime oma entusiasmiga teisi kaasa tõmmata ja inspireerida ning teisalt keerukaid olukordi diplomaatiliselt lahendada. Ta võib näida oma suhtumisega veidi organiseerimatu, kohati kärsitu ja liialt üldsõnaline, kuid samas jagab hea meelega infot ja kogemusi. Teda motiveerib teiste poolt saadav tunnustus.

Ta tahab teada, kes veel on kaasatud ning tunda ennast väärtustatud ja saada tunnustust. Ta armastab sotsiaalset suhtlust ning naudib teiste inspireerimist.

Esinejaid inimesi leiab tihti turunduse ja müügiga seotud ametikohtadelt, kuid ka personaliosakonnast.

Mida teha, mida mitte?

Erinevad ametikohad eeldavad erinevaid suhtlemisstiile ja selleks, et tervik harmooniliselt kokku kõlaks on vaja erinevusi mõista, aktsepteerida ning edukaks suhtlemiseks nendega kohanduda. Üldiselt võib öelda, et kõige keerulisem on Juhil suhelda Sõbraga ja Analüütikul Esinejaga. Kuid hea tahtmise ja veidikese arusaamisega stiilide eripärast on see siiski täiesti tehtav.

Kõige kasulikum on meeskonda silmas pidades see, et inimesed teavad täpselt, milliste isiksustega neid igapäevaselt suhelda tuleb. Ideaalis võiks kogu meeskonnaga ühiselt uurida (näiteks mõne töötoa vormis), milliste stiilidega inimesed tiimis on ning panna paika ootused ja soovi korral isegi reeglid, kuidas üksteisega kõige efektiivsem kommunikeerida on.

Kuid nagu õpetaja Laur ütles: “Kui tervet ei jõua, siis tee pool. Aga tee hästi!” ehk et kui terve meeskonnana pole mahti asja ette võtta, siis siin on mõned nipid, kuidas erinevate kommunikatsioonistiilide esindajatega ühele lainele saada:

suhtlemisstiilid, kommunikatsioonistiilid

Eriti tähtis on kohanduda just vestluse või suhtluse alguses. Nii tunneb teine pool, et tegemist on “oma inimesega” ning siis on ta valmis Sinu poolt pakutavat vastu võtma.

Nagu juba öeldud, siis inimesed suhtlevad selles “keeles”, mis neile kõige omasem on. Üks asi on ise sõnumi edastajana kohanduda teiste inimestega, kuid mida teha siis, kui oled info vastuvõtja rollis? Kui Sa juba ise tead, mis tüüpi stiil Sinu puhul kõige domineerivam on, siis tasub sellest ka teistele teada anda. Andes teistele mõista, mida Sina vestluses ootad, on neil ka lihtsam sellele vastata. Pole midagi halba, kui ütled teistele, et Sina oled faktide ja numbrite inimene või vastupidi, et liiga palju üksikasju ajavad Sind lihtsalt hulluks.

Kolm nõuannet edukaks suhtlemiseks:

Suurepärased kommunikaatorid on need inimesed, kes suudavad (kas instinktiivselt või teadlikult) kohanduda oma vestlusparteri suhtlemisstiiliga. Kohandumist teiste stiiliga võib võtta, kui keelte õppimist. Jah, alguses võib see olla sama mehhaaniline kui uute sõnade õppimine mõnes võõrkeeles. Esialgu tundub ehk teise “keelde” kohandamine võõras ja harjumatu (sest me kasutame energiat, et teha midagi, mis ei ole meile otseselt omane), kuid mõne aja möödudes moodustuvad juba laused, millel on selge mõte sees ja teised inimesed hakkavad meist paremini aru saama.

  1. Tunne enda kommunikatsioonistiili ja võimalusel anna sellest teistelegi teada
  2. Tea või proovi aimata oma vestluspartnerite kommunikatsioonistiili
  3. Kohandu (vähemalt vestluse alguses) teise inimese suhtlusstiiliga
Eduka koostöö aluseks on kommunikatsioon. Vahel on vaja välist abi, et aidata meeskonnasiseselt paremate suhtlemismustriteni jõuda.
Huvi korral võta meiega ühendust.

Artikkel on ilmunud ka Äripäeva Raamatupidamise Praktiku ajakirjas.

Seotud Postitused