Käes on aeg, mil õues on veel ilusad suvised ilmad, kuid paljudel töötajatel on puhkus lõppemas ning tuleb naasta tagasi töise elu juurde. Üldjuhul on esimestel tööpäevadel kaks varianti – kas töötaja on puhanud ja energiat täis ning valmis suure tuhinaga tööd alustama või teise variandina vaevleb puhkuselt naasev töötaja tõsisemas või vähem tõsisemas motivatsioonikriisis. Kummas kirjelduses Sina ennast pärast sellesuvist puhkust ära tunned?
Paradoksaalsel kombel on puhkusele eelnev viimane töönädal tihtilugu aasta kõige produktiivsem nädal, kus väga palju asju saab tehtud ning kõik lahtised otsad lõpetatud. Ikka selleks, et puhkusele minnes saaks ennast rahuliku südamega töömõtetest välja lülitada ning puhkust nautida. Ja siis saabub see hetk, kui tuleb puhkuselt naasta ning väga raske on ennast taas töölainele saada. Järgnevalt toome välja 4 põhjust, miks puhkusejärgne motivatsioon on kadunud ning kuidas seda tagasi võita.
1. Sinu väärtused on muutunud
Puhkus võib sageli panna inimesi oma perspektiivi muutma, prioriteete ja väärtusi ümber hindama. Kuna meil on aega lihtsalt olla, lugeda palju raamatuid ning mõtiskelda elulistel teemadel, võib tihti puhkuselt naastes tekkida tunne, et töö ei haaku enam Sinu ja Sinu väärtustega selliselt, kui ta seda varem tegi või tundub Sulle, et töö tähenduslikkus on sootuks kadunud.
Kui oled kogu aeg töises rattas, siis Sul ei ole aega selliste teemade peale mõelda ja reflekteerida. Puhkuse ajal oled Sa justkui kõrvaltvaataja ning Sul on võimalus oma elule ja tööle teise pilguga otsa vaadata. Oluline on märgata, kas Sinu enda (võib-olla ümber hinnatud) väärtuste ja ettevõtte väärtuste vahel on jätkuvalt ühisosa.
Mida teha?
Kui oled olukorras, kus otsid oma töö tähenduslikkust ning väärtust, siis tasub endale meelde tuletada, mis on Sinu eelnevad tööalased saavutused. Vaata suurt pilti ning meenuta, mida oled korda saatnud. Mõtle, millist väärtust Sa oled varasemalt tööalaselt pakkunud ning kui paljude inimeste elu oma tööga otseselt või kaudselt puudutanud. Kui inimesed näevad, et nende töö teenib suuremat eesmärki ja seob neid teistega, tunnevad nad üldjuhul suuremat rahulolu ja motivatsiooni.
Kui tunned, et Sinu ja ettevõtte väärtuste vahel on lahknevus, lepi juhiga kokku vestlus. Juht saab töötajat toetada puhkusejärgse vestlusega, keskendudes motivatsioonile ning töötaja ja ettevõtte väärtuste ühisosale. Juhi rollist töötaja sisemise motivatsiooni toetamisel saad lugeda siit.
2. Oled tüdinud oma tööülesannetest
Kui tunned pärast pikemalt puhkuselt naasmist, et oled tüdinud oma tööülesannetest, siis on suur tõenäosus, et tegelikult olid oma tööülesannetest tüdinud juba ka enne puhkusele minekut, aga Sul ei olnud lihtsalt aega sellele mõelda. Töises rütmis olles oled justkui rongi peal ja sealt on keeruline maha hüpata ning kõrvaltvaataja pilgu läbi oma tööülesandeid vaadelda. Puhkusel olles on aga aega mõelda ja reflekteerida.
Tööle naastes oled puhanud, energiat täis ning Sul on tunne, et saad kõigega hakkama. Siis aga vaatad eesolevaid tööülesandeid ning tunned, et need on igavad ja ennast ammendanud. Avastad, et Sinu kompetents ja võimekus on tegelikult oluliselt kõrgemad, kui laual olevad ülesanded ja väljakutse ning on loogiline, et töö tundub Sulle igav. See taipamine on märguanne, et on aeg hakata mõtlema karjääri planeerimise peale.
Mida teha?
Mõtle, milline on see roll ettevõttes, mida Sa sooviksid ideaalis täita ning mis kõlab Sulle piisavat väljakutset pakkuvana. Kui see roll eksisteerib, püstita see endale uueks eesmärgiks ning mõtle: kui aasta pärast tahaksid olla X rollis, siis mida peaksid aasta jooksul õppima või millist oskust endas arendama.
Juht saab olla töötajale väga suureks toeks karjääriplaneerimise protsessis. Üheks võimaluseks on töötajaga ühiselt analüüsida läbi kõik tööülesanded lähtuvalt sellest, milliseid ülesandeid töötajale väga meeldib teha, milliseid meeldib teha ning millised ülesanded on töötaja jaoks igavaks muutunud. See on heaks aluseks karjääriplaneerimisel.
3. Eesolevad ülesanded tunduvad hoomamatult suured
Nii vaimselt kui füüsiliselt tööst eemal olek aitab ühelt poolt mõelda oma prioriteetide üle, kuid teisalt võib see ka tekitada tunde, et ülesanded ja eesmärgid, mida pead tööalaselt saavutama, on nii suured, et hakkad endas kahtlema, kas need üldse kunagi tehtud saad. Eesootavad ülesanded tunduvad hoomamatult suured või on ülesandeid lihtsalt väga palju kuhjunud. See tunne võib olla kergesti stressi ja ärevust tekitav, mõnel juhul lausa halvav. Tasub aga meelde tuletada, et absoluutselt kõiki neid ülesandeid ei peagi lahendama kohe esimesel päeval pärast puhkuselt naasmist. Võta rahulikult ja tekita endale plaan.
Mida teha?
- Jaga ülesanded väiksemateks juppideks
- Koosta konkreetsete ülesannete ja tegevuste nimekiri
- Paiguta kõik ülesanded Eisenhoweri kiire/oluline maatriksile (vaata pilti)
- Planeeri igaks ülesandeks oma kalendris aeg
- Delegeeri osad ülesanded – kui ülesandeid ei ole kellelegi delegeerida, siis on aeg vestelda juhiga oma tööülesannetest ning nende hulgast
4. Sa pole harjunud enam pingutama
Mida pikem on puhkus, seda keerulisem on taas töölainele saada ning seda pikem on puhkusejärgne sisseelamisperiood. Võib tekkida tunne, et Sa enam ei mäletagi, mis Su tööülesanded olid ning mida Sa selle kontorilaua taga üldse tegema pead. Ei tasu ehmatada, see tunne on täiesti normaalne tekkima. Põhjus on lihtsalt selles, et Sa ei ole harjunud enam pingutama. Kuid kas see mitte polegi puhkuse eesmärk?! Ka Su aju on justkui puhkuse režiimis ning vajab aega, et tagasi lülituda. Seetõttu oleks naiivne eeldada, et oled puhkusejärgsel esimesel päeval/nädalal sama produktiivne, kui viimasel nädalal enne puhkust. Valmis tasub olla ka selleks, et esimesed pingutust nõudvad päevad väsitavad nii vaimselt kui füüsiliselt päris palju…
Mida teha?
Kui tunned, et Sinu motivatsiooni puudumises on süüdi kaduma läinud harjumus tööd teha, siis ei ole muud head lahendust, kui end esimestest päevadest ja nädalatest lihtsalt läbi suruda. Pead sundima ennast lihtsalt asju tegema, et inerts sisse saada ja „töötegemise lihas“ uuesti toonusesse saada. Sest nagu me teame, siis motivatsioon tekib tegutsedes.
Kuigi esimestel päevadel pärast pikka puhkust võib tunduda, et motivatsioon on jäädavalt lahkunud, siis ei tasu pead norgu lasta, üldjuhul tuleb motivatsioon alati tagasi. Oluline on panna tähele oma sisekõnet ning saada aru, mis põhjusel motivatsioonipuudus tekkinud on ning millise eelmainitud põhjusega see seotud on. Kui on teada motivatsioonipuuduse põhjus, saab hakata lahendustega tegelema. Kui tunned, et Sinu meeskonna motivatsioon on kadunud ning vajaksid selle taastamisel välist abi, võta meiega ühendust.
