Jaan Aru on oma eelmisel aastal ilmunud raamatuga “Loovusest ja logelemisest” tänuväärselt teadliku logelemise teemat teadvustanud ning aidanud lihtsastimõistetavalt selle sisu selgitada. Võtsime selle teema ette töö kontekstis.
Kuigi see võib tunduda esmapilgul ebaloogiline, siis teadlikult puhkepauside tegemine aitab parandada inimeste võimekust ja töösooritust. Rõhk on sõnal teadlik 😉
Mis vahe on teadlikul logelemisel ja madalal töökoormusel?
Teadlik logelemine on kasulik tegevus, kus inimene võtab aega ja keskendub oma vajadustele, et säilitada või taastada energiat ja jõudu tööks või muudeks igapäevasteks tegevusteks. Jaan Aru sõnul ei ole see sama, kui on tunne, et “ma ei viitsi” ja lihtsalt sellest tulenevalt ei tehta midagi ning lihtsalt vedeletakse.
Madal töökoormus tähendab aga seda, et inimesel ongi vähe teha. Kuigi see võib lühiajaliselt tunduda meeldiv, võib see kaasa tuua ka igavust, tüdimust ja vähendada töö produktiivsust (näiteks hakatakse isegi väheseid ülesandeid edasi lükkama).
See, kui inimene jõuab tööpäevas veel pause võtta, et vahepeal lõõgastuda, ei tähanda automaatselt seda, et tal on liiga madal töökoormus. Siiski on tähtis märkida, et liigne logelemine või lihtsalt laiskus ei ole kasulik ja üldiselt takistab eesmärkide saavutamist. Oluline märksõna on siikohal tasakaal ehk töine pingutus ja teadlik logelemine peaksid käima käsikäes.
Iga inimese võimekus süvenenult tööd teha, et olla nö. deep work seisundis võib erineda sõltuvalt paljudest asjadest, nagu näiteks töö iseloom, individuaalne tööstiil ja töökeskkond jne.
Uuringud on näidanud, et inimesed suudavad keskendunult töötada erinevatel aegadel, kuid keskmiselt on see ajavahemik 2-3 tundi päevas, pärast mida on vajalik puhkus või muu tegevus, et aju saaks puhata ja taastuda.
See ei tähenda, et nad ülejäänud aja midagi ei tee, kuid sageli on see aeg täidetud teistsuguste ning mõnes mõttes rohkem või vähem vähemoluliste tegevustega (näiteks e-kirjade lugemine ja vastamine, telefonikõned, koosolekud, mõne teema kohta materjali otsimine, sotsiaalmeedia kasutamine, kohvipausid jms.)
On oluline märkida, et see on keskmine statistika. Näiteks võib loova töö tegemine vajada rohkem vaheldust, mis võib vähendada aja pikkust, mil inimene saab ja on võimeline süvenema. Samas kui teatud administreerivad või rutiinsed tööd võivad olla vähem nõudlikud ja võimaldada pikemalt süveneda.
Miks on teadlik logelemine või lõõgastumine kasulik?
Produktiivsuse kasv.
Regulaarsed pausid aitavad säilitada energiat ja ennetada väsimust ning seetõttu aitab see säilitada produktiivsust pikema aja jooksul. Nii suudavad töötajad saavutada oma eesmärke lühema aja jooksul, kuid samal ajal suurema täpsuse ja kvaliteediga. Kui inimene on kurnatud või pidanud liiga pikka aega tegelema ühe ülesandega, võib tema tähelepanu hajuda ja vead sisse lipsata. Puhanud aju aitab vältida vigade tegemist ja tööülesannete kvaliteedi langust.
Keskendumisvõime kasv.
Kui inimene on kaua aega süvenenud ühte tegevusse, võib tema tähelepanu hajuda ja keskendumisvõime väheneda. Selles olukorras võib pausi võtmine ja teadlik logelemine aidata taastada vaimset selgust ja keskendumisvõimet. Pauside võtmine aitab töötajal ka oma mõtteid korrastada. Harjumus töös pause võtta võib suurendada töötaja teadlikkust oma seisundi kohta ning võimaldada neil tulevikus järjest paremini märgata ja ära tunnetada, millal on vaja võtta aega lõõgastumiseks või mõtete korrastamiseks.
Loomingulisuse suurenemine.
Teadlik logelemine suurendab meie aju võimet mõelda innovaatiliselt ja leida uusi lahendusi. Kui inimene pidevalt töötab ja keskendub ühele probleemile, võib ta jääda ummikusse ja ei suuda leida uusi lahendusi. Teadlik logelemine ja pauside võtmine võivad aidata katkestada mõttevooge ning avada uusi ideid ja lahendusi.
Stressi vähenemine.
Kui inimene on stressis, võib see takistada tema võimet keskenduda ja produktiivselt töötada. Teadlik lõõgastumine aitab vähendada ärevust ja maandada pinget ning parandada üldist heaolu, eriti töökohtadel, kus töö on kiire ja stressirohke. Mida madalam on inimese stressitase seda stabiilsemad on ka tema emotsioonid ja ratsionaalsemad reaktsioonid erinevates kriitilistes olukordades.
Töötajate vaheliste suhete paranemine.
Kui töötajad jagavad pausihetkedel oma huvisid ja hobisid või vestlevad mitte tööga seotud teemadel, võib see aidata ka inimestel paremini omavahel suhelda ning tugevdada seeläbi meeskonnatööd. Üldiselt on stressis inimesed kergemini ärrituvad ning sageli pärsib see meeskonna omavahelist koostööd. Kui inimesed on vähem stressis, siis nad suhtlevad ka omavahel rahulikumalt ja tasakaalukamalt.
Füüsilise tervise paranemine.
Pauside võtmine võib aidata parandada ka füüsilist tervist, eriti kui see hõlmab liikumist. Näiteks jalutuskäik või jooga võivad aidata vähendada istuva töö või sundasendite kahjulikku mõju ning parandada vereringet. Ka lihtne sirutus ja tööasendist välja tulemine mõjutab juba oluliselt töötaja enesetunnet.
Mida saab organisatsioonis ära teha?
Möödas on ajad, kui kehtis põhimõte, et töötajatest tuleb viimane välja pigistada. Organisatsioonid on järjest rohkem hakanud aru saama, et õige tasakaalu leidmine töötajate teadliku lõõgastumise ja töö tegemise vahel on kasulik. Nii mõndagi saab (personali)juht organisatsioonis ära teha, et uut normaalsust toetada.
- Organisatsioonikultuuri kujundamine. Paljudes organisatsioonides on ikka veel suures osas kultuur, kus väsimust peetakse nõrkuseks ning ületöötamine on sageli justkui norm. Seega võivad töötajad vajada toetust ja julgustamist, et harjuda võtma aega lõõgastumiseks ja taastumiseks.
- Selgitamine ja julgustamine. Oluline on anda meeskonnale teada, et lõõgastumine ja teadlik logelemine on samuti osa nende tööprotsessist. Selgitage, kuidas see võib mõjutada nende töö tõhusust ja kuidas nad saaksid ise lõõgastumist oma päeva planeerida. Võib pakkuda ka pauside võtmise olulisust ja tehnikaid käsitlevaid koolitusi, et õpetada töötajatele erinevaid lõõgastumis- ja taastumisviise (näiteks mindfulnessi, meditatsiooni või jooga praktikad, hingamisharjutused, Promodoro vms tehnikad) ning teadlikkust, kuidas neid tegevusi igapäevasesse ellu integreerida.
- Tööaja paindlikkuse võimaldamine. Inimesed on erinevad ja vajavad ka pauside erinevatel hetkedel. Kui töö iseloom seda võimaldab, siis tasub lasta meeskonnaliikmetel endal oma tööaega ja sh. lõõgastumispause juhtida. Oluline on loomulikult siinjuures ka töömahtude ja -koormuste hindamine ning tööalaste eesmärkide saavutamise jälgimine. See et toetatakse teadlikku logelemist ei tähenda, et vähem peaks tehtud saama.
- Toetava töökeskkonna loomine. Palju on võimalik mõjutada ka läbi töökeskkonna, kus töötajad tunnevad end mugavalt ja rahulikult (näiteks vähendada müra ja teisi häirivaid tegureid tööalal, ergonoomilised mugavad toolid jne). Ideaalis võiks olla töökeskkonnas ka lõõgastumiseks sobivad ruumid või ala koos sobiva sisustusega (diivan, kott-toolid vms), mis on eemal nö. töö tegemise alast, et seal segav ei segaks neid, kes parasjagu süvenenult tööd teevad. Kindlasti tasub tuua ruumidesse ka taimi ja rohelust.
Ja kui on piisavalt ruumi ja võimalust, siis miks mitte hankida ka füüsilist aktiivsust toetavad vahendeid või luua lausa oma mini-jõusaal. Mitmed tööandjad on soetanud massaažitoole või on tellinud seda teenusena.
Oluline on, et töötajad püüaksid leida tasakaalu produktiivsuse ja lõõgastumise vahel ning kasutaksid ka teadlikku logelemist, et hoida või taastada energiat ja keskendumisvõimet tööülesannete täitmiseks.
