Tööstressist on räägitud palju, kuid sellest olenemata on jätkuvalt tegemist ühe keerulisema tööohutuse ja töötervishoiu valdkonna murekohaga. Probleemi keerukus seisneb ennekõike töötaja vaimse ja füüsilise tervise nõrgenemises, mis tekitab eeskätt vaevusi stressi all kannatajale, ent organisatsioonile, riigile ja ühiskonnale toob see kulutusi, mis on suunatud töölt puudumistele, vähenenud jõudlusele, tõusnud personali voolavusele ning tervishoiule.
Tööstress on igapäevane ebamugavustunne, mida tajub töötaja, kelle võimed ja ressursid ei ole piisavad, et tulla toime töö juures esitatud nõudmistega. Teisiti öeldes, töötajalt oodatakse midagi, mida ta mistahes põhjustel ei suuda pakkuda. Tõenäoliselt ei lase konfliktid ja läbipõlemine end sellisel juhul kaua oodata.
Arusaamatuste vältimiseks on kahtlemata abi olukorra tunnistamisest ja mure jagamisest. Jagatud mure on pool mure! Oluline on rääkida stressist sellega, keda usaldame – olgu selleks pereliige, kolleeg või ülemus. Mure vältimine ja jagamata jätmine ei too kaasa lahendusi, vaid seisaku või olukorra halvenemise – töö kuhjub, kaasneb närvilisus, toimetulematus lihtsamate ülesannetega ning pingete kandumine ka kodusesse õhkkonda. See kõik kulmineerub tervise ja suhete halvenemisega nii tööl kui kodus, mida oleks saanud õigesti käitudes ennetada.
Milliseid ohutegureid jälgida?
Teinekord võib olukord aga nii üle pea kasvada, et enam ei oskagi täpselt öelda, milles asi. Tõenäoliselt ei ole töötaja valmis ka sellisel juhul oma murest rääkima. Probleemi lahendamise esimeseks sammuks on probleemi sõnastamine. Selleks võib abi olla Suurbritannia Töötervishoiu ja Tööohutuse Ameti ohutegurite käsitlusest, mis jaguneb järgmiselt: tööga seotud nõudmised, kontroll, kolleegide toetus, juhi toetus, suhted, roll ja muudatused. Teinekord võib iseendale küsimuste esitamine aidata olukorras orienteeruda ja näha oma töös nii tugevusi kui nõrkusi.
Kui sulle tundub, et mure sai alguse tööga seotud nõudmistest, tasuks endalt küsida:
- kas mulle antakse ette nähtud ülesannete tegemiseks liiga vähe aega?
- kas mul jääb puudu oskustest või teadmistest?
- kas mul tasuks küsida lisaõpet, et paremini hakkama saada?
- kas erinevad osapooled nõuavad minult vastuoluliste ülesannete täitmist?
- kas mind segab liigne müra, temperatuur või mul on liiga vähe valgust?
- kas ma olen vaevatud sundasenditest, pean tõstma liiga suuri raskusi või töötama liiga kiiresti?
Kui tunned, et stress on seotud liigse kontrolli või selle puudumisega, küsi endalt:
- kas ma saan mõjutada oma töökorraldust või tempot?
- kas ma võin ise otsustada, millal ma teen puhkepausi?
- kas mul on tunne, et kedagi ei huvita töö juures minu tegemised?
Kui sa tunned, et asi võib olla juhi toetuses ja selle kvaliteedis, küsi endalt:
- kas ma saan oma tööle piisavalt tagasisidet?
- kas ma võin olla kindel, et vahetu juht aitab mul tööga seonduvat probleemi lahendada?
- kas minu juht innustab mind piisavalt?
Kui sa leiad, et suhted kolleegidega võivad sinus pingeid tekitada, küsi endalt:
- kas kolleegid aitavad mind, kui mul on tööl raske? Aga mina neid?
- kas kolleegid suhtuvad minusse lugupidavalt? Aga mina neisse?
- kas keegi kiusab või solvab mind töö juures?
- kas meie osakonnas on head suhted? Milles see väljendub, kui ei ole?
Kui sa tunned, et segadust ja stressi tekitab sinu roll organisatsioonis, küsi endalt:
- kas ma tean täpselt, mis on minu ülesanded?
- kas mulle on selge, mille eest mina vastutan?
- kas ma pean täitma tööülesandeid, mis ei kuulu minu kohustuste hulka?
- kas ma saan aru meie osakonna või üksuse eesmärkidest?
Kui sa tunned, et stressi tekitavad arusaamatud ümberkorraldused, küsi endalt:
- kas ma tean, mida tööl tehtavad ümberkorraldused kaasa toovad?
- kas mul on võimalik kaasa rääkida?
- kas mul aidatakse uute ülesannetega kohaneda?
Eeltoodud ohutegurite ja küsimuste loetelu on pikk, kuid mitte kaugeltki lõplik. Niisamuti ei ole lõplik stressi all kannatajate arv pidevalt arenevas tööelus. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri hinnangul on tööstressi kogenud ligi pooled eurooplased ning stress töökohal põhjustab 50-60% puudutud tööpäevadest. Kui süübida Eesti olukorda, selgub viimastest uuringutest, et üle poole eestlastest kogeb stressi vähemalt ühel korral kuus. Need numbrid on ühelt poolt muret tekitavad, kuid teiselt poolt peaksid need igale stressi all kannajatale andma teadmise, et ta ei ole üksi; julguse, et olukorda tunnistada ja tahtmise, et lahenduste nimel tegutseda.
Esimesed abinõud olukorra lahendamiseks on probleemidest rääkimine, abi otsimine ning ühise arusaama saavutamine, et tööstressi ei tohiks suhtuda kui töötaja probleemi, vaid kui organisatsiooni probleemi, mis loob aluse ka olukorra lahendamiseks või leevendamiseks, tehes seda üheskoos.
Kui Sinu töökohas on ebaselge, millised on peamised stressiallikad ning millele tuleks erilist tähelepanu pöörata, võta ühendust ja toestame tööstressi kaardistuse!
