Igas organisatsioonis tuleb vahel ette, et midagi on korrast ära kas organisatsiooni siseselt (meeskonnasisesed pinged, uue töötaja sisseelamine jne) või on tegemist välise probleemiga – näiteks keeruline klient või mõni muu juhtum. Tihti laskub probleemilahendamine ühe inimese õlule, kellel on ettevõttes ühe või teise valdkonna vastutus. Kuid ometi toimib organisatsioon meeskonnana. Kuidas saaks aga üksteisele toeks olla ning leida erinevaid lahendusi probleemidele?
Üheks lihtsamaks ja tõhusamaks võimaluseks on kasutada kovisiooni (kollegiaalne supervisioon, kollegiaalne coaching) – meetodit, mis on mõeldud kolleegide vaheliseks nõustamiseks. Kovisiooni kasutatakse üksteiselt õppimiseks, lahenduste leidmiseks, toetamiseks ja julgustamiseks. Enamasti on kovisioonigrupis olijad üksteisega võrdsed ehk kolleegid, kes teevad sarnast tööd.
Peamised kovisiooni kasutegurid on:
- Lahenduste leidmine
- Teadmiste ja info jagamine
- Usalduse ja koostöö suurenemine
- Toetava organisatsioonikultuuri kujunemine
- Eneseareng
- Vahetu tagasiside
- Sotsiaalsete oskuste arenemine
Milleks ikkagi kovisioon – millal kasutada ja kellele see mõeldud on?
Enamasti korraldatakse probleemide või muutuste ilmnemisel koosolekuid. Asjaosalised saavad kokku, tõstatakse esilekerkinud küsimused, vaieldakse, avaldatakse arvamust, mõni räägib rohkem kui kõik ülejäänud kokku ning tulemuseks on midagi, millega kõik on justkui nõus, kuid ruumist lahkudes närib miski hinge. Tuleb tuttav ette?
Kovisiooni kui meetodi eeliseks on struktureeritus, süsteemsus ja võrdsus. Kovisiooniprotsessis ei anta hinnanguid, keskendutakse konkreetse(te)le juhtumi(te)le ja lahendustele, ollakse toetavad ja ausad. Kovisioonigrupi üheks oluliseks eelduseks on vabatahtlikkus.
Tulemusliku ja efektiivse kovisiooni tagavad:
- Võrdne suhe grupiliikmete vahel
- Toetav õhkkond
- Struktureeritus
- Kohalolek – nii füüsiline kui vaimne
- Fookuse hoidmine juhtumil/probleemil ja selle esitajal ehk grupiliikmed peavad unustama ära oma vajadused
- Mis kovisioonil räägitud, see sinna ka jääb ehk kui protsess on läbi, teemat edasi ei arutata.
Mitmete valdkondade puhul on oluline, et kui tahetakse pakkuda häid teenuseid ja tooteid, siis on esikohal organisatsiooni enda kvaliteedi hindamine. Selleks toimuvadki regulaarsed enesehindamised ja supervisioonid. Kui supervisioon on pigem väline toetussüsteem ehk superviisor on asutuseväline, siis kovisoon saab toimuda organisatsioonisiseselt. See on oluline ka ressursikasutuse poolest – kovisioon ei nõua rahalisi vahendeid, kuna gruppi juhivad oma inimesed. Vajalik on küll läbida eelnev koolitus metoodika alaselt, et oleks oskused kovisiooni tulemuslikult ja professionaalselt läbi viia.
Kui nüüd küsida, kes siis võiksid antud meetodit kasutada ja aeg-ajalt koos maha istuda, siis kindlaid reegleid ei ole. Kovisioon on kasulik pea kõigil elualadel ja mitmete elukutsete esindajatele, nii juhtidele, spetsialistidele, ettevõtjatele, konsultantidele, vabatahtlikele jne. Kõigil on üksteiselt midagi õppida ning pole paremat võimalust kui kasutada ära oma organisatsiooni või koostöövõrgustiku inimesi kui ressurssi.
