Iga eduka värbamisprojekti aluseks on tihe koostöö värbaja ja värbava juhi vahel. Selleks, et paremini mõista koostöö olemust agentuuriga ja värbamisprotsessi tervikpilti läbi meeskonna juhi pilgu, pakume lugejatele võimalust avastada intervjuud, mille vestluspartner on värbav juht. Uue artiklite sarjaga soovime rohkem avada meie tegevuse tagamaid ning mõtiskleme koos klientidega erinevatel personalijuhtimise teemadel.
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit on olnud meie usaldusväärne partner juba mõnda aega. Meie koostöö tulemusena saime üsna lühikese ajaga luua selgus uues rollijaotuses ning leidsime sobivad inimesed loodud ametikohtadele. Järgnevas intervjuus räägibki IVOLi tegevjuht, Meelis Kuusk, meie omavahelisest koostööst ja värbamisteenuse kogemusest lähemalt.
Milline oli Sinu teekond Ida-Viru Omavalitsuste Liidu (IVOL) tegevjuhiks?
Teekond on olnud igati pikk ja mitmekülgne. Aastate jooksul olen oma oskusi ja teadmisi pidevalt arendanud, et maakonna väljakutseid paremini mõista. Kandideerimisotsus ei tulnud lihtsalt – olin ju teadlik majanduse mitmekesistamise ning EU kliimaneutraalsuse väljakutsetest. Teatavasti on Ida-Virumaal käimas õiglase ülemineku protsess, mis nõuab tihedat koostööd valitsuse, ettevõtjate, kohalike omavalitsuste ja elanikkonna vahel. Tegelikult olen loomult selline, et võtan uusi võimalusi alati innuga vastu. Mind kannustab meeskonnatöö ning lahenduste leidmine. Seetõttu usungi, et senine kogemus ja pühendumus aitavad Ida-Viru arengule ning õiglasele üleminekule edukalt kaasa.
Milline oli Su esimene kontakt PersonaliDisainiga?
PersonaliDisainiga puutusin esimest korda kokku veel Iirimaal elades. Sattusin Eesti töökuulutusi vaatama ja mulle jäi silma pakkumine Ida-Viru Ettevõtluskeskuse (IVEK) alla kuuluva turismiklastri projektijuhi ametikohale. Kandideerisin ning minuga võeti üsna kiiresti ühendust. Suhtlus oli väga professionaalne.
Oled olnud mõlemal pool lauda – nii kandidaadina kui ka värbava juhina. Millised mälestused on Sul kandideerimisperioodist? Kuidas kandidaadina seda protsessi nägid?
Kandidaadina hindasin eelkõige värbamise läbipaistvust ja selget töövoogu. Kindlustunnet lisas, et mind hoiti kogu protsessiga kursis. Tean, et ametikohale sobivate inimeste leidmine võib korralikku peavalu valmistada. Seega, IVOLisse tulles teadsin kohe, et tahan personaliotsingul asjatundjate abile toetuda.
Millist eeltööd peaks värbav juht tegema ja millele mõtlema enne värbamispartneri kaasamist?
Kindlasti peab töö kirjelduse ning tegeliku vajaduse hoolikalt ja rahulikult läbi mõtlema. Tuleb selgeks teha, millist väärtust ametikoht annab, kas üldse annab ning milliste oskustega inimest on vaja. Tormata ei tasu, sest hiljem võib vale valiku tagajärgedega silmitsi seismine kordades hullem olla.
Kas mingis etapis on mõistlik kaasata ka juba meeskonda, kellega uus inimene koos töötama hakkab?
Ma arvan, et seda võiks kohe alguses teha, sest meeskonnaliikmed oskavad värbamise osas täpsemalt kaasa mõelda – neil tuleb ju koostööd tegema hakata. Loomulikult peab meeskonna dünaamika enne selgeks tegema, et oleks täpne arusaam, kuidas uus inimene tiimile kasuks tuleb.
“Lõpuks peavad aga kõik pusletükid õige koha leidma”.
Meelis Kuusk
Mis Sinu meelest värbamisprotsessis kõige keerulisem on?
Kõige keerulisem ongi ehk sobivuse ja tasakaalu leidmine juba olemasolevate inimeste ning uue liikme vahel. Ainuüksi headest oskustest ei piisa, tuleb tervikpilti vaadata, kompromisse teha. Lõpuks peavad aga kõik pusletükid õige koha leidma.
Millist tuge värbamispartnerilt said? Mida värbamisprotsessist õppisid ja mida Sa ei osanud ette näha?
Väga keeruline on minna laiast maailmast õigeid inimesi otsima, kui pole vastavaid teadmisi või vajalikku andmebaasi. Muidugi saab ka ise värvata, aga selline katseeksituse meetod võib kordades kallimaks osutuda ja ka siis pole kindlat tagatist, et leiad kõige sobivama kandidaadi.
Kas tagantjärgi vaadates teeksid midagi teisiti?
Olen PersonaliDisaini tööga väga rahul. Muidugi, ma ei oota ega looda, et minu eest kõik ära tehakse. Hoiame IVOLi tiimiga ka ise silmad lahti ning soovitame kandideerida neil inimestel, kes võiks meie arvates sobida. Seoses õiglase üleminekuga tekkis vajadus lühikese aja jooksul üsna palju inimesi värvata. Seda üksi tehes oleks mul juba hulk halli juustes ning teised töökohustused hoopis tagaplaanile jäänud.
Milliseid soovitusi on Sul teistele värbavatele juhtidele?
Kindlasti võiks rääkida juhtidega, kelle värvatud tiim on püsima jäänud. Mina võtsin ühendust IVEKiga ja küsisin nõu. Kuna PersonaliDisain oli ning on Ida-Virumaa eripäraga kursis, siis tuli see valiku tegemisel ainult kasuks. Hästi oluline on usalduslik koostöö. Kogemuse põhjal väidan, et personalifirma soovitustega tasub ikkagi arvestada. Samuti on vaja kannatlikkust ja positiivset suhtumist, esimese ebaõnnestumise peale ei ole mõtet käega lüüa.
Kui nüüd intervjuudest rääkida, siis mis on Su lemmik küsimus?
Sõltub, kellega vestlen ning mis positsioonile inimest otsin. Hindan kandidaadi motivatsiooni tööle asuda. Ühtlasi on põnev intervjuu lõpus midagi täiesti ootamatut küsida, näiteks kui on valida kolme looma vahel, siis millise kasuks kandidaat otsustaks. Siinkohal ei ole oluline vastus, vaid see, kuidas inimene reageerib millelegi täiesti kontekstivälisele. See näitab, kas ta on ka ootamatusteks valmis või räägib ettevalmistatud teksti.
Aga milliseid küsimusi Sa kõige väärtuslikumaks pead?
Pigem ei ole asi isegi küsimustes, vaid kehakeeles ja selles, kas ja kui kindlalt inimene ennast tunneb. Teinekord kõneleb see sõnadest rohkem.
Millist tuge oled vajanud juhina pärast värbamisprotsessi? Millele peaks juht tähelepanu pöörama, kui inimene on tööle võetud?
Väikest pinget tekitavad olukorrad, kui meie välja valitud kandidaadil on veel teisi pakkumisi, mille seast valida. Ka katseaeg näitab, kas inimene on õigel kohal. Uute inimeste jaoks peab aega olema, et sisseelamine oleks sujuv. Ei saa kohe oodata sprindikiirusel maratonijooksu. Kui kohustustesse uisapäisa kiirustades sukelduda, võib palju olulist hoopis märkamata jääda. Veedame suure osa ajast töö juures ning inimene peaks end seal mugavalt ja hästi tundma.
Aga mis võivad olla need põhjused, miks inimesed ikkagi lahkuvad või mis on need ohukohad tööle võetud inimese kaotamisel?
Kindlasti see, kui tehtud tööd hakatakse endastmõistetavana võtma. Tiimi tuleb kiita ja tunnustada. Inimlik ning lugupidav suhtumine võivad palgakõrgendusest, preemiast või soojamaareisist olulisemad olla.
Mis on need väljakutsed, millega juhil tuleb silmitsi seista uute meeskonnaliikmete lisandumisel?
Kõigile ei pruugi piisavalt tähelepanu jaguda. Siinkohal tuleb end distsiplineerida ning oma töötajatega regulaarselt kohtuda. Juht on nagu liim, kes tiimiliikmeid omavahel seob ja sünergiat leida aitab. IVOLi meeskond on üsna väike, mistõttu meil on kergem üksteise jaoks aega leida ning omavahel vestelda.
Milliseid põhimõtteid rakendad meeskonna kujundamise juures?
Proovime leida algatusvõimelisi inimesi, proovitöö tegemise võimalust väga ei ole. Selle ütleme värbamisel ka välja. Kui projekt on laual, siis tuleb tal leida viis, kuidas tulemuseni jõuda. Me ei anna kõiki käike ette.
Kuivõrd oluline on arvestada erinevate isiksustega meeskonna kujundamisel, et meeskond toimiks? Kui palju selle peale mõtled?
Erinevus rikastab. Kõik ei pea ühte nägu olema ega ühte jalga kõndima. Nagu juba öeldud, siis meie jaoks on olulised algatusvõime, usaldus ning et töö kannaks vilja.
Kuidas meeskonnas meie tunnet tekitada? Kuidas mõjutab uute meeskonnaliikmete lisandumine meie tunnet?
Suhtleme omavahel täiesti avatult. Meil ei ole suuri ülemusi, kelle uksele tuleb kolm korda koputada. Ma ei tahagi sellist hierarhiat luua. Võtame kõike mõistlikult ega sea endale ületamatuid sihte.
Millist tuge vajad juhina praegu?
Tahaksin rohkem aega oma inimestega rääkimiseks. Lugesin kuskilt, et juht peaks nädalas jõudma kõigi tiimiliikmetega üks ühele vestluseid teha. Tahaksin rohkem toeks olla, kuid see võib tähendada, et võtan endale hoopis lisatööd. Eks tuleb tasakaal leida. Tunnistan, et mul on siin arenguruumi, pean ka meeskonna ootuse välja selgitama.
Milliste väljakutse ees seisad täna?
Õiglane üleminek on kogu Ida-Virumaa suur väljakutse. See eeldab maakonnaülest koostööd, et protsess tõhus oleks.
Kas tahaksid ise veel midagi lisada meie intervjuu lõppu?
IVOLi meeskond on ühise eesmärgi nimel väljas. Meil valitseb hea õhkkond ning tänu missioonitundega inimestele läheb siinne elu kindlasti paremaks. Tunnen, et ajame Ida-Virumaal Eesti asja, see annab nii palju juurde.
