Kas oled kunagi märganud, kuidas juhi meeleolu määrab terve kontori õhkkonna? Kui juht on pinges, peegeldub see kiiresti ka töötajates. Kui ta on rahulik ja enesekindel, suudab ka meeskond paremini keskenduda ja efektiivne olla. Ja paremal juhul suudab juht hoopis oma meeskonnaliikmete emotsioonide juhtimisele kaasa aidata. Juht ei ole ainult strateegiline otsustaja – ta on ka meeskonna emotsionaalne termostaat.

Pingelised ajad võivad tulla ootamatult: olgu selleks suur töökoormus, majanduslik ebakindlus või sisemised probleemid meeskonnas. Küsimus ei ole selles, kas juht tunneb stressi, vaid kuidas ta seda juhib. Kui emotsioonid löövad pea kohal kokku, siis võivad tagajärjed olla tõsised – ebamõistlikud otsused, madal motivatsioon, konfliktid ja isegi meeskonna lagunemine.

Kuidas saab juht teadlikult oma emotsioone reguleerida, et mitte mõjutada negatiivselt meeskonna tööd?

Kust tuleb juhi stress?

Juhtimisel on alati kaasas vastutuskoorem, kuid teatud tegurid võivad stressitaseme eriti kõrgele viia. Peamised põhjused võib jagada kolme rühma: tööalased pinged, organisatsioonikultuur ja enesejuhtimise oskused.

Tööalased pinged

• Liigne töökoormus ja ajapuudus – Kui juht täidab korraga nii juhi kui spetsialisti rolli, ei jää tal sageli (piisavalt) aega, ettegeleda strateegia ja inimestega. Sageli on tegemist ka ülesannetega, mida ei saa ka delegeerida. Pidev mõte, et aega on puudu, tekitab ärevust ja ebaõnnestumise tunnet.
• Kõrged ootused ja surve tulemuste saavutamiseks – Juht peab tagama nii majanduslikud tulemused kui ka meeskonna heaolu. Juhul, kui need kaks eesmärki lähevad vastuollu, tekib stress.
• Töötajate ootused ja probleemide lahendamine – Juhi roll inimeste juhina on olla motiveerija, suunaja ja konfliktide lahendaja. Kui aga juht peab lisaks inimeste juhtimisele ka spetsialisti tööd tegema, võib tal olla raske emotsionaalselt kohal olla ja meeskonna vajadustele keskenduda.
• Ebakindlus ja pidevad muutused – Kui ettevõte peab kohanema kiirete muutustega, võib ka juht tunda, et tal puudub kontroll olukorra üle. Või kui ettevõtte tulevik on küsimärgi all, võib juhi ärevus kanduda töötajatele, tekitades ebakindlust ja vähendades motivatsiooni.

Organisatsioonikultuur ja juhi tugisüsteem

• Ebakindel või toetav juhtkond – Sageli öeldakse, et keskastme juhi positsioon on kõige keerulisem, sest ta on justkui kahe tule vahel. Vaimne pinge kasvab oluliselt, kui juht tunnetab, et ta on oma muredega üksi.
• Töökultuur, mis soosib ületöötamist – Organisatsioonides, kus on normiks alati kättesaadav olemine või pidevad ületunnid, vähene tähelepanu vaimsele tervisele, väga saavutuspõhine organisatsioonikultuur, kipub olema oluliselt kõrgem tööstressitase ning esineb palju läbipõlemist.
• Puudulikud tööriistad ja ressursid – Ressursid on alati piiratud, aga kui juht peab tegema otsuseid puuduliku info põhjal või tegema tööd puudulike ressurssidega, siis tekitab see suuremat töökoormust ning läbi selle ka pingeid.

Juhi isiklikud oskused ja harjumused

• Perfektsionism ja kontrollivajadus – Sage kutsehaigus spetsialistist juhiks arenedes on see, et juht ei suuda delegeerida ja tahab kõike ise teha. Paraku nii kuhjub ka töökoormus ning tekib soodne pinnas õpitud abitusele.
• Vähene eneseteadlikkus ja emotsionaalne intelligentsus – Kui juht ise ei märka oma emotsioone ega oska neid reguleerida, siis võivad need avalduda ettearvamatutel hetkedel ja ebaproportsionaalsete reaktsioonidena olukordadele.
• Vähene oskus enda eest hoolitseda – Kui juht ei võta aega puhkuseks, ei maga piisavalt või unustab tervislikud harjumused, muutub ta kiiremini ärrituvaks ja talub pinget kehvemini. Keerulistel perioodidel kehtib põhimõte: kõigepealt endale hapnikumask ette ja siis aita teisi (sest muidu pole Sinust meeskonnale nii ehk naa kasu).

Eneseregulatsiooni nipid

Juhi emotsioonide juhtimine ei tähenda tunnete allasurumist, vaid teadlikku suunamist. Oluline on leida tasakaal avatud suhtluse ja meeskonna turvatunde säilitamise vahel.

1. Leia tasakaal väljaspool tööd

Juhtide ülesanne on toetada oma meeskonda, kuid sageli unustavad nad enda heaolu. Tihti kuulen juhtidelt seda, et neil pole suure töökoormuse tõttu võimalust endale vaba aega võtta. Samas kui seda ei tee, siis on pikas perspektiivis kahju veel suurem. Kui juht ei hoolitse enda eest, ei suuda ta ka teisi toetada.

Juhtimine on maraton, mitte sprint. Hea juht hoolitseb ka enda vaimse seisundi eest. Olgu selleks puhkus, sport, meditatsioon, looduses viibimine, mõni hobi vms. Tähtis on töömõtted aeg-ajalt kõrvale jätta, et püsida vaimselt paremas seisus.

2. Märka ja nimeta oma emotsioon

Kui pinged kasvavad ja emotsioon üles kruvib, tasub hetkeks peatuda ja endalt küsida:

• • Mis emotsiooni ma praegu kogen?
  • Skaalal 1-10, kui intensiivne see tunne on?
  • Millest see tunne tekkis?
  • Kuidas ma saan sellele reageerida, et see ei mõjutaks negatiivselt meeskonda?
  • Mis on praegu kõige olulisem?

Lihtsalt emotsiooni äratundmine ja sellele nime andmine aitab vähendada selle intensiivsust.

3. Kasuta teadlikke hingamis- ja lõdvestustehnikaid

• • Sügav hingamine või lühike paus aitab taastada selge mõtlemise. Hea tehnika on näiteks 4-4–4 hingamine: hingad sisse 4 sekundit, hoiad hinge kinni 4 sekundit ja hingad välja 4
  • 5-5-5 tehnika hetkes olemiseks: suuna tähelepanu oma meeltele ja nimeta 5 asja, mida näed,5 asja, mida kuuled ja 5 asja, mida tunned (nt tooli all jalge all, rõiva tekstuuri, hingamist). See aitab kiiresti maandada ärevust ja tuua fookuse tagasi hetke.

4. Delegeeri ja sea prioriteedid õigesti

Kui tekib tunne, et töö kuhjub üle pea, siis on abiks ajajuhtimise ning delegeerimise oskused. Kui juht suudab teadlikult fookust hoida, vähendab see ka stressi.

Küsi endalt:

• • Mis on täna kõige olulisem?
  • Mis on hetkel kõige parem ajakasutus?
  • Kas ma pean X ülesannet ise tegema?
  • Mida ma saaksin delegeerida?

5. Suhtle meeskonnaga ausalt, kuid konstruktiivselt

Paljud juhid arvavad, et nad ei tohi näidata nõrkust ega väsimust. See võib viia emotsioonide allasurumiseni, mis pikemas perspektiivis ainult süvendab stressi. Pingelisel ajal pole mõistlik emotsioone varjata, kuid oluline on, kuidas neid edastada. Tähtis on luua avatud dialoog, et vähendada üleliigse ärevuse levimist meeskonnas ja näidata eeskuju emotsioonidest rääkimisel.

• • Minu jaoks on see viimane periood olnud keeruline ja ma tean, et olete seda tajunud. Selle asemel, et teeselda, et seda ei olnud, arutame parem koos, kuidas saaksime tulevikus midagi teisiti teha.”
  • “Viimased nädalad/kuud on olnud pingelised ja ma tean, et see on ka teid mõjutanud. Ma tahaks aru saada, kuidas teie seda tajunud olete.“

Samuti kui juht jagab meeskonnaga keerulisi uudiseid ausalt ja konstruktiivselt, annab see töötajatele kindlustunde, et olukorda juhitakse.

Mis juhtub, kui juht ei tule emotsioonide juhtimisega toime?

Emotsioonide juhtimine on üks eneseregulatsiooni oskuseid. Kui juht laseb stressil ja negatiivsetel emotsioonidel enda üle võimust võtta, on sellel otsesed tagajärjed:

• Meeskonna motivatsioon langeb – töötajad tajuvad juhi stressi, võivad nad hakata muretsema ettevõtte tuleviku pärast, kaotada motivatsiooni ning muutuda ebakindlaks.
• Konfliktid meeskonnas suurenevad – negatiivne õhkkond soodustab arusaamatusi ja omavahelisi hõõrumisi. Ja siis võib juhi reaktiivsus ja emotsionaalsus omakorda konflikte võimendada.
• Juht ise põleb läbi – kui stress kuhjub, võib see viia läbipõlemiseni, mis mõjub nii juhile endale kui ka organisatsioonile

Kui kahju on juba tekkinud, tuleb olukorda teadlikult parandada.

Kuidas olukorda parandada, kui kahju on juba tehtud?

Kui juht tunneb või saab tagasisidet, et ta on lasknud stressil oma meeskonda mõjutada, tasub astuda järgmised sammud:

1. Tunnista olukorda (ja vajadusel vabanda)

Kui juht on olnud pinges ja see on meeskonda negatiivselt mõjutanud, on kasulik selle aus tunnistamine ja sellest rääkimine:
“Ma tean ja mul on kahju, et viimasel ajal olen olnud pinges. Tean, et see on mõjutanud ka meie tiimi õhkkonda.  Kuidas te end tunnete ja mida saaksin/saaksime tulevikus teisiti teha?”

2. Küsi meeskonnalt tagasisidet

Avatud dialoog aitab usaldust taastada:

• • “Kuidas te viimaste nädalate jooksul end tundnud olete?”
  • “Mis on teid minu käitumises häirinud?”
  • “Mida ma saan teisiti teha?”

3. Too meeskonda positiivseid emotsioone tagasi

Kui õhkkond on muutunud pingeliseks, aitab teadlik ühiste koosviibimiste korraldamine. Selleks võivad olla meeskonnalõuna, meeskonnapäev või kasvõi ühine arutelu, kuidas olukorda tasakaalu viia.

4. Leia endale tugiisik

Kui juht tunneb, et stress võtab üle, on kasulik otsida mentor, coach või kolleeg, kellega regulaarselt mõtteid vahetada.

Kas juht peab olema superinimene? Ei!

Kuigi juhid vastutavad suure hulga inimeste ja otsuste eest, on nad siiski inimesed oma emotsioonide, stressi ja väljakutsetega. Vahel vajab ka juht kuulamist, empaatiat ja mõistmist.

Juhi roll pole ainult strateegiline – see on ka emotsionaalne. Juhi ülesanne on hoida pea selgena ja toetada oma meeskonda ka keerulistel hetkedel. Teadlik enesejuhtimine, emotsioonide juhtimine, avatud suhtlemine ja empaatia aitavad kaasa sellele, et meeskond tunneks end turvaliselt ja suudaks pingelisel ajal parimaid tulemusi saavutada. Oluline on pöörata tähelepanu, et juhi emotsioonide juhtimine pole ainult tema isiklik mure – see on ka ettevõtte ja organisatsioonikultuuri küsimus.

Kui juhid õpivad oma emotsioone paremini juhtima ja saavad tuge, on kasu mitte ainult neile endile, vaid ka kogu meeskonnale ja ettevõttele.

Kui tunned, et vajad ise kedagi kellega mõtteid põrgatada või vajab Sinu meeskond väikest turgutust pärast pingelisemat perioodi, siis võta meiega ühendust.

Seotud teenused:

• Ajajuhtimise töötuba
• Stressijuhtimise töötuba
• Meeskonna “Mäng”
• Juhtide vaimse tervise vestlused
• Siseaudit
• Coaching