Ei ole kaugel ajad, kus ettevõtted andsid töötajatele sõnumi, et järjekorrad on ukse taga. Täna on asjaolud teised ning ettevõtted on sageli silmitsi tööjõu puudusega. Personalistrateegia üks eesmärkidest võib olla inimeste suhtumise muutmine või juhtimiskvaliteedi parandamine, aga sagedasemini lihtsalt töötajatega seotud süsteemide loomine või tõhustamine.
Töötaja on ettevõtte suurim väärtus
2018. aasta CV Keskuse juhtimiskvaliteedi uuringust tuli välja, et kõige rahulolematumad juhtimiskvaliteediga on tööstus-ja tootmissektori töötajad. Samuti näitab antud uuring, et rohkem kui kolmandik töötajatest oleksid valmis leppima isegi palgalangusega, kui see tooks kaasa juhtimiskvaliteedi paranemise.
Kui vaadata tootmisettevõtteid, siis nende sagedaseks probleemiks on töötajate voolavus. Peamiselt väljendub selle negatiivne mõju olemasolevate töötajate suuremas töökoormuses, uute inimeste pidevas väljaõpetamises ning sellega seoses meeskonnas tekkida võivas ärevuses ja pinges. Kui töötajad on stressis või alles õppimisfaasis, siis ei ole nii võimalik ka tõhusalt ettevõtte eesmärke saavutada.
Peamised põhjused, miks töötajaid on keeruline hoida:
Suhtumine – ülemus-alluv suhtlus enam ei toimi. Töötajad ootavad, et juht oleks ettevõtte väärtuste kandja ning tema käitumine ning suhtlusviis oleks vastavuses sellega, mida oodatakse töötajatelt. Üha enam tunnustatakse juhte, kes on töötajatele partneriteks ning kes tunnistavad oma eksimusi ning aktsepteerivad töötajate eksimusi.
Juhtide oskamatus tunnustada ja jagada tagasisidet – konstruktiivne tagasiside andmine on kunst, mida igaüks ei valda. Tagasiside andmisest sõltub suuresti ka tagasiside vastuvõtmine ja emotsioon kogu tagasiside ümber.
Kommunikatsiooniprobleemid – on üks enamlevinumaid valupunkte ettevõtetes. Enamasti on selle taga vähene info liikumine. Kommunikatsioon on eduka suhtlemise alustala ning oluline kõikide tasandite vahel, nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt.
Toimiva strateegia loomine
Ettevõtte üldise strateegia kõrval on oluline ka personalistrateegia, mis hõlmab endas sobivate töötajate leidmist, arendamist ja motiveerimist. Kuid mida strateegia loomisel silmas pidada?
1. Selleks, et üldse aru saada, millisel tasemel personalijuhtimine ettevõttes on, tuleks ära kaardistada, kus me praegu oleme? Millised on olemasolevad personalijuhtimise süsteemid ja tegevused, mida tehakse (nt. milline on värbamisprotsess, kuidas ja milliseid andmeid kogutakse, milline on hindamis- ja tasustamissüsteemide seis, kuidas on lood töökeskkonna ja -õhkkonnaga)? Soovituslik on läbi viia personalijuhtimise audit.
2. Kuhu tahame jõuda ja kuidas aru saada, et me sihtmärgini jõudnud oleme? Oluline on paika panna olulised mõõdikud, mis annavad infot, kui kaugele teekonnal jõudnud oleme (nt. tööjõu voolavuse määr, sobivate töötajate leidmise kiirus, kandidaatide arv, uue töötaja sisselamise kiirus, töötajate rahulolu, lojaalsus, pühendumus, töötajate kompetentside tase, meeskonna koostöövalmidus vms).
3. Strateegia loomisel tuleb paika panna tegevuskava, ehk kuidas samm-sammult soovitud tulemusteni jõuda? Eesmärgid on toredad, aga kui puudub tegutsemine, siis jäävad need vaid unistusteks. Sageli saab ühe tegevusega mõjutada mitut soovitud eesmärki. Näiteks võib hea sisseelamisprogramm mõjutada nii kiiremat tulemuslikkuseni jõudmist, töötaja rahulolu, lojaalsust kui veel palju erinevaid mõõdikuid.
Lisaks sellele, et strateegia oleks paigas, on oluline, et inimesed ettevõttes sellest ka ühtemoodi aru saaksid. Ehk selleks, et ettevõttes välja töötatud strateegia ei jääks ainult paberile, tuleks kaasata kogu strateegia loomisse ja järgimisse võimalikult palju meeskonnaliikmed.
Üha olulisem on, et info ei liiguks ainult ülevalt alla vaid võetakse kuulda ka alt ülesse liikuvat informatsiooni. Organisatsioon ise ei õpi ega arene, vaid õpivad ja arenevad inimesed selle sees. Kui luua ettevõttes avatud ning toetav õhkkond, on see aluseks avatud suhtlemisele ning läbi selle on lihtsam töötajaid kaasata ning töö eesmärki ja tähenduslikkust mõtestada.
Kui toimiv personalistrateegia on välja töötatud, siis on ettevõttel ka lihtsam leida ja hoida võtmetöötajaid.
