Kas oled kunagi kuulnud kellestki, kes tunneb end suurepäraselt, aga läheb siiski tervisekontrolli? Targad inimesed teevad seda regulaarselt – mitte sellepärast, et neil oleks ilmtingimata midagi viga, vaid et olla kindlad, et kõik on korras ja püsiks korras ka tulevikus. Sama põhimõte kehtib ka ettevõtetes.
Kui töötajate rahulolu-uuringud annavad juba mitu aastat järjest häid tulemusi, võib tekkida küsimus: milleks üldse vaeva näha? Aga kas me jätaksime ka tervisekontrolli vahele lihtsalt seepärast, et eelmisel aastal oli kõik hästi?
Personaliuuringud on nagu ettevõtte tervisekontroll – need aitavad ennetada “kroonilisi haigusi”, avastada varakult “varjatud põletikke” ja märgata “hooajalisi viirusi”, mis võivad mõjutada tööõhkkonda ja tulemuslikkust.
Miks tasub ka „tervena“ uuringut teha?
Regulaarsete personaliuuringutega on võimalik ennetada suuremaid tagasilööke. Ettevõtted, kes uuringuid teadlikult kasutavad, ei tee seda ainult kriiside korral – vastupidi, nad teevad seda ka siis, kui kõik tundub hästi. Miks? Sest just nii saab varakult märgata väikseid nihkeid ja hoida ära suuremad probleemid.
Ettevõtte tervis ei halvene üleöö. Nii nagu kõrge vererõhk võib aastaid märkamatult areneda enne, kui see tõsise terviseprobleemina avaldub, võivad ka organisatsioonis tekkivad probleemid jääda esialgu peidetuks.
Varajane avastamine = lihtsam lahendus
Kui töötajate rahulolu hakkab langema, ei pruugi see kohe olla katastroof. Aga kui varased sümptomid jäävad tähelepanuta, võib mõne aasta pärast olla tegemist juba süvenenud motivatsioonikriisi või kõrge tööjõu voolavusega. Regulaarne uuring aitab märgata väikseid murekohti enne, kui need muutuvad suurteks probleemideks.
Tervise hoidmine on lihtsam kui ravi
Kui töötajate rahulolu-uuringud näitavad aasta-aastalt häid tulemusi, on see märk sellest, et organisatsioon teeb midagi väga õigesti. Kuid kas oled kindel, et need samad toimivad lahendused töötavad ka järgmisel aastal? Või on turu, ettevõtte struktuuri või ootuste muutustega vaja midagi kohandada? Tugev tervis vajab regulaarset hoolt.
Usaldus ja avatus
Kultuur, kus töötajate arvamust küsitakse järjepidevalt, mitte ainult siis, kui midagi on halvasti, loob turvatunde. Töötajad teavad, et nende hääl on oluline ning mitte ainult kriisihetkedel. See on nagu hooliv perearst, kes kutsub sind kontrolli mitte ainult siis, kui oled palavikus, vaid ka siis, kui tunned end justkui hästi.
Hooajalised viirused
Nii nagu igal sügisel levivad külmetushaigused, võivad ka ettevõtetes olla hooajalised viirused, mis võivad rahulolu uuringus välja tulla. Need ei pruugi olla püsivad, kuid vajavad siiski tähelepanu. Hooajaliste tulemuste tõlgendamisel tasub kindlasti silmas pidada ka ettevõtte tegevusvaldkonnast tulenevat võimalikku sesoonsust ning arvestada, millisel ajahetkel uuring parasjagu läbi viidi.
Näiteks võib uuringust välja joonistuda selge aasta lõpu väsimus – kui detsembris on kõik töötajad kurnatud ja motivatsioon madal, võib see olla märk liigsest töökoormusest või puudulikust puhkeajast. Teisalt võib näiteks kaubandussektoris olla see igati tavapärane ning on ette teada, et seevastu aasta algus on vaiksem periood.
Kui ettevõttes toimub pikka aega järjest erinevaid struktuurimuudatusi, võib see töötajates tekitada ebakindlust ja kurnatust, isegi kui muutused ise on positiivsed. Tekib lihtsalt muutuste väsimus ja liigne turbulents võib mõjuda kui immuunsüsteemi nõrgestav viirus.
Kroonilised haigused
Kui hooajalised probleemid tulevad ja lähevad, siis kroonilised „tervisemured“ on need, mis süvenevad ajapikku ja hakkavad ettevõtte üldist heaolu ning tulemuslikkust mõjutama. Sageli võivad need jääda märkamatuks, kuniks nende mõju muutub juba käegakatsutavaks. Mõned näited kroonilistest haigustest:
- Kõrge töötajate voolavus– kui inimesed lahkuvad pidevalt, kuid keegi ei analüüsi sügavamaid põhjuseid, võib see olla kroonilise kultuuriprobleemi või juhtimisstiili sümptom.
- Motivatsiooni langus– kui tööle tullakse harjumusest, aga sisemine sära ja pühendumus on kadunud, võib see olla märk sellest, et organisatsioon ei paku enam piisavalt arenguvõimalusi või tähenduslikkust.
- Kommunikatsioonihäired– kui eri osakonnad töötavad justkui erinevates silotornides ja infovahetus ei toimi, võib see viia tõsiste arusaamatuste ja efektiivsuse languseni – umbes nagu krooniline põletik kehas, mis tasapisi nõrgestab kogu organismi.
Kuidas hoida ettevõte heas vormis?
Regulaarsed uuringud ja analüüsid. Nii nagu arst ei anna diagnoosi ainult ühe vererõhu mõõtmise põhjal, ei piisa ka ainult ühest uuringust. Järjepidevus aitab märgata trende ja mõista, mis tegelikult toimub.
Tulemuste arutelu ja lahenduste leidmine. Uuring ei ole lihtsalt numbrite kogumine, vaid võimalus teha sisukaid muutusi. Kui avastad, et organisatsioonis on „kerge põletik“, saab seda ravida enne, kui see krooniliseks muutub.
Ennetav kultuur. Kui töötajad näevad, et nende tagasisidet võetakse tõsiselt ja muudatusi tehakse pidevalt, tekib ka suurem usaldus ja pühendumus. Nii nagu tervislik eluviis ennetab paljusid haigusi, ennetab hea organisatsioonikultuur rahulolematust ja personali voolavust.
Millal sinu ettevõte viimati oma tervist kontrollis?
Ettevõtted, kes viivad läbi personaliuuringuid ainult siis, kui „midagi on halvasti“, käituvad nagu inimesed, kes pöörduvad arsti poole alles siis, kui valu on väljakannatamatu. Tark juht aga tegutseb ennetavalt – uurib regulaarselt oma ettevõtte tervist, märkab muutusi varakult ja hoiab oma töötajaskonna tugevana.
Kui viimasest personaliuuringust on möödas rohkem kui aasta või pole seda üldse tehtud, siis on õige hetk “arstiaeg” kirja panna. Saad seda teha siin.
