Tööandjad investeerivad täna üha rohkem isiklikku produktiivsust toetavatesse vahenditesse ja süsteemidesse. Oleme ilmselt kõik kuulnud tööriistadest ja tehnikatest, mis lubavad tõsta efektiivsust – olgu selleks ajaplaneerimise rakendused, digitaalsed töölaudade süsteemid või ülesannete prioriseerimise metoodikad. Kuigi need meetodid võivad olla kasulikud, on siin peidus ohtlik kõrvalmõju, mida ei saa alahinnata: pidev rööprähklemine ehk „multitasking“, mille tulemusena inimesed indiviidina üritavad maksimaalselt kõike korraga teha ja mis võib olla sügavalt vastuolus meeskondlike eesmärkide ning pikaajalise tulemuslikkusega.
Personaalse produktiivsuse ja kollektiivse edu konflikti juured
Personaalse produktiivsuse tõstmine on ahvatlev eesmärk, kuid töö muutmine järjest detailsemaks ja peenhäälestatumaks ei pruugi kollektiivset tulemust toetada. Kui töötajad keskenduvad peamiselt oma individuaalsete ülesannete efektiivsele täitmisele, unustatakse tihti suurem, meeskonnale oluline pilt. Pidev ülesannete vahetamine ja kiirustamine ei loo ühtset suunda ega toetavat töövoogu, vaid muudab tulemuse killustatuks.
Samuti kipuvad individuaalsed produktiivsusmeetmed soosima rööprähklemist. Kuigi kiire ümberlülitumine ühelt ülesandelt teisele võib tunduda viljakas, kinnitavad uuringud, et rööprähklemine on tegelikult meie ajule koormav ja viib pikas perspektiivis kvaliteedi languseni. Multitasking kulutab rohkem vaimseid ressursse, mis omakorda mõjutab töö täpsust ja süvitsi mineku võimekust. Meeskonnatöö puhul tähendab see lõppkokkuvõttes aeglasemat ja ebaühtlasemat edasiliikumist, sest grupina ühtse tulemuse saavutamine nõuab rohkem kui lihtsalt individuaalsete ülesannete haldamist.
Rööprähklemise mõju vaimsele heaolule ja tulemuslikkusele
Meie aju ei ole evolutsiooniliselt disainitud töötlema korraga mitut keerulist ülesannet. Mitmete ülesannete vahel kiirustamine nõuab ajult pidevat kohanemist, mille tulemusena tekib kognitiivne ülekoormus. Pikas perspektiivis viib see väsimuseni, vaimse heaolu languseni ja lõpuks ka motivatsiooni vähenemiseni. Töötajad võivad tunda, et nad peavad kogu aeg olema „sisse lülitatud“ ja reageerima kohe iga uue ülesande peale – see on aga kurnav ja väsitav viis töötamiseks, mille tulemused ei pruugi vastata loodetud kvaliteedile ega ettevõtte ootustele.
Rööprähklemise kahjulik mõju peegeldub ka tööviljakuses. Kui aju harjub kiirustamise ja segaduses töötamisega, muutuvad kiiret tähelepanu nõudvad tulemused normiks, kuid kvaliteetse töö jaoks vajaliku keskendumise oskus võib hääbuda. Nii juurduvad töötajates harjumused, kus esmatähtsaks saab kvantiteet kvaliteedi arvelt. Tulemus: tegemist on rohkem, aga tehtud töö sügavus, mõju ja väärtus võivad kannatada. Meeskondlikust vaatepunktist nõuab see, et vigade ja möödapanekute parandamiseks kulub rohkem ressursse ja aega, mis oleks saanud kuluda konstruktiivsele koostööle.
Kuidas meeskonnatöö sujuvamaks muuta?
Selleks, et saavutada tõeline koostöö ja ühised eesmärgid, tuleb luua keskkond, kus töötajad saavad keskenduda süvitsi. See tähendab, et töökorraldus peaks soosima süvenemist ja vähendama pidevat ülesannete vahel pendeldamist. Mõned organisatsioonid on näiteks kehtestanud ühised prioriteedid, mis on läbipaistvad ja meeskonnaliikmete vahel selgelt jaotatud. Kui meeskonnaliikmed teavad, millal ja kus nad saavad teistele loota, väheneb vajadus pideva kohanemise ja kiire reageerimise järele.
Samas tasub meeles pidada, et iga meeskonna ja ettevõtte dünaamika on ainulaadne. Selliste tööprotsesside kohandamine nõuab avatud suhtlust, mis võimaldab kõigil osapooltel panustada ühiselt seatud eesmärkide täitmisse, ilma et indiviidi personaalsed produktiivsuse harjumused üle domineeriksid.
Tasakaalu leidmine
Rööprähklemine võib olla töötajate jaoks pinnapealne lahendus ajutisele töökoormusele, kuid see ei toeta pikaajalist tulemuslikkust ega meeskondlikke eesmärke. Töötajad, kes tunnevad end sunnituna kogu aeg „mitut rauda tules hoidma“, ei suuda pikas perspektiivis anda oma parimat panust ega hoida soovitud tulemuslikkuse taset.
Tasakaalustatud produktiivsuskultuur eeldab, et organisatsioon tunnustab nii individuaalset pingutust kui ka meeskondlikke eesmärke ja oskab suunata töötajaid mõlemas suunas efektiivselt tegutsema. Samuti tasub meeles pidada, et tõeliselt produktiivne meeskond ei ole ainult kiire, vaid keskendub ka süvitsi minevale ja kvaliteetsele tööle, mis aitab saavutada kollektiivset edu.
Kui tunned, et vajad tuge ajajuhtimise osas või vajad kaasamõtlejat meeskonnatöö tõhustamise ja selgete kokkulepete loomise osas, siis võta julgesti ühendust.
