Alates 1.aprillist 2022 muutus lapsepuhkuste ja vanemahüvitiste regulatsioon. Mida aga tegelik olukord näitab, et siiani on üsna palju tööandjaid ja ka töötajaid, kelles lapsepuhkus ja sellega seonduv tekitab segadust või ollakse teadmatuses, mida uus kord reaalselt nende jaoks tähendab. Ennekõike puudutab järgnev töötavaid vanemaid ja peagi lapsevanemaks saavaid töötajaid ning tööandjaid.
Tööandjale läks puhkuste arvestamine sellega seoses lihtsamaks, sest lapsepuhkuste päevade arvestamine toimub nüüd iseteenindussüsteemis ning teavitused tulevad nii tööandjale kui ka töötajale automaatselt.
Muudatuste eesmärk on parem töö- ja pereelu ühildamine
Üks olulisemaid muutusi on kindlasti see, et nüüd on suurenenud vanemate võimalus töö- ja pereelu ühildamiseks, eesmärgiga, et lapsevanemal on reaalselt rohkem võimalusi perega koos olemiseks. Enam valikuvõimalusi tekib vanemapuhkuste süsteemis, kuna vanemapuhkuse süsteem ühtlustub ning on loodud paremad võimalused hoolduskoormuse jagamiseks ema ja isa vahel.
Suurenenud on paindlikkus, mis võimaldab ka kärgperedel puhkusi planeerida – nii lapsepuhkuse kui ka puudega lapse vanema lapsepuhkuse korral saab bioloogiline vanem loobuda oma puhkusepäevadest teise vanema abikaasa või registreeritud eluskaaslase kasuks.
Uus süsteem toob kaasa ka parema koostöö tööandja, töötajate ja sotsiaalkindlustusameti (SKA) vahel. Kuna hea koostöö aluseks on hästi sujuv infovahetus ja suhtlus, siis üsna oluline on kohe alguses seda kommunikeerida ja veenduda, et osapooltel on selleks vajalikud kontaktid. SKA iseteenindus on edaspidi see koht, kus töötaja erinevaid puhkuseid (lapsepuhkus, emapuhkus, isapuhkus, vanemapuhkus, puudega lapse vanema lapsepuhkus) planeerima hakkab. Seega on oluline, et selles keskkonnas oleksid õiged kontaktid ja selle eest peab hoolt kandma nii tööandja kui ka töötaja ise.
Tööandja annab oma töötajatele täpse info milliseid tööandja andmeid ta edaspidi süsteemi sisestama peab ja eelkõige on seda vaja selleks, et tööandja saaks õigel ajal vajaliku informatsiooni planeeritud puhkuse kohta kätte. Samas peab ka töötaja veenduma, et SKA iseteeninduses on tema enda õige ja toimiv e-posti aadress, millele saadetakse info tema puhkuste kohta (samuti vaadata üle, et pangakonto number on uuendatud, juhul on kui see on mingil hetkel muutunud).
Lapsevanemaks saamine ei ole enam ajutine töövõimetus, vaid väärib puhkusele minemist
Senine rasedus- ja sünnituspuhkus on ümber nimetatud emapuhkuseks ja see on liidetud vanemapuhkuste ja -hüvitiste skeemi. Sünnitushüvitise asemel on ema vanemahüvitis ja seda maksab välja SKA. Ema vanemapuhkusele tuleks jääda 70 kuni 30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sündi ja emapuhkus kestab veel 30 kalendripäeva pärast eeldatavat lapse sündi. Kui varem maksis selle hüvitise haigekassa, sest rasedus-ja sünnituspuhkus liigitus ajutise töövõimetuse alla, siis nüüd on see puhkuse liik ja sellel ajal on töötamine piiratud. Kui varem oli rasedus- ja sünnituspuhkus 140 päeva, siis tegelikkuses midagi ei vähene, sest uue korra järgi on küll emapuhkus kokku 100 kalendripäeva ja ülejäänud 40 päeva läheb üldise vanemahüvitise skeemi. Kui ema otsustab jääda emapuhkusele vähem kui 30 päeva enne eeldatavat lapse sündi, siis need päevad lähevad nö kaotsi.
Emapuhkusele jäämiseks tuleb tööandjat teavitada vähemalt 30 kalendripäeva ette. Emapuhkusele vormistab ema ennast ise läbi SKA iseteeninduse ja emapuhkust vahepeal peatada või osadeks jaotada ei saa. Emapuhkusel viibimise aeg läheb ka põhipuhkuse arvestusse. SKA kannab emapuhkuse töötamise registrisse 1 päev enne puhkuse algust, kuid mitte varem kui 5 tööpäeva möödumisel emapuhkuse planeerimisest iseteenindusest.
Isapuhkust on isal võimalik saada kuni 30 kalendripäeva ja seda siis 30 päeva enne lapse eeldatavat sündi kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Isapuhkust võib kasutada kas osade kaupa või ühes tükis. Isapuhkuse ajal töötamine ei ole lubatud ja juhul kui tööandjaid on rohkem kui üks, peab isapuhkusele jääma kõigi tööandjate juurest üheaegselt. Tööandjat tuleb isapuhkusele jäämisest informeerida vähemalt 30 kalendripäeva ette ja tehes seda vähem kui 7 kalendripäeva ette on tööandjal õigus sellest keelduda. Ka isapuhkusel viibimise aeg läheb põhipuhkuse arvestusse ja selle kannab registrisse SKA.
Vanemapuhkus on varasema lapsehoolduspuhkuse uus nimetus ja seda saab korraga kasutada üks vanem kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Vanem teavitab tööandjat vanemapuhkusele jäämisest ja selle katkestamisest vähemalt 30 kalendripäeva ette. Vanemapuhkusel viibides töösuhe peatatakse ja töötamise registri (TÖRi) kande teeb tööandja. Vanemapuhkus ei lähe põhipuhkuse arvestamise sisse. Vanemahüvitist on õigus saada samal ajal mõlemal vanemal jagatava vanemahüvitise saamise korral kuni 60 kalendripäeva. Alates lapse 31. elupäevast saab kasutada jagatava vanemahüvitise õigust ka isa. Seni algas õigus siis, kui laps sai 71 päeva vanuseks. Muudatus on oluline, sest nii saab ka isa juba varem puhkust kasutada ja lapse kasvatamisest enam osa võtta. Jagatava vanemahüvitise kasutamist saab planeerida päevade kaupa. Jagatava vanemahüvitise saajat saab vahetada alates järgmisest kuust. Jagatava vanemahüvitise ajal on lubatud töötada ja tulu teenida ning jagatava vanemahüvitise saamisega kaasneb riiklik ravi- ja pensionikindlustus. Jagatavat vanemahüvitist saab ennekõike vanem, kes on vanemapuhkusel ja kui kumbki vanematest vanemapuhkusel ei ole, valivad vanemad ise, kumb neist jagatavat vanemahüvitist saab.
Lapsepuhkus – arvestuse pidamine ei ole enam tööandja kohustus
Lapsepuhkusega on uue korra järgi tekkinud kõige rohkem muutusi. Lapsepuhkuse õigus on mõlemal vanemal ning seda on õigus kasutada ka ühel ajal ja see on üks neid kohti, mis võimaldab perel rohkem koos aega veeta. Lapsepuhkus on 10 tööpäeva ühe lapse kohta kummalgi vanemal kuni lapse 14-aastaseks saamiseni kalendriaasta lõpuni (perioodis 0-14 eluaastat 10 tööpäeva). Lapsepuhkusepäevi peab vanem planeerima SKA iseteeninduses ja ka puhkuste ajakavas. Kui lapsepuhkuseid puhkuste ajakavas märgitud ei ole, kehtib töötajale 14 päevane tööandjale ette teatamise kord. Juhul kui vanem soovib järjestikku kasutada rohkem kui 15 kalendripäeva, tuleb tööandjat teavitada vähemalt 30 kalendripäeva ette. Arvestama peab sellega, kui lapsi on mitu, siis ühe kalendriaasta sees on puhkust võimalik võtta mitte rohkem kui 30 kalendripäeva.
Lapsepuhkuse päevade arv ei ole seotud sellega kui suure koormusega töötaja töötab. Kui vanemal on mitu tööandjat, siis ei pea ta kõigi oma tööandjate juurest samaaegselt puhkama jääma, kasutatud puhkusepäev läheb arvestusest maha. Tööandja ei pea lapsepuhkuse päevade üle arvestust pidama, seda teen SKA.
Milliste puhkudel ei saa lapsepuhkust:
- vanem, kellele makstakse vanemahüvitist;
- töötaja soovib lapsepuhkust tööst vabadel päevadel;
- töötaja teatab puhkuse kasutamisest ette vähem kui seadus nõuab;
- tööandjal on ettenägematu oluline töökorralduslik hädavajadus;
- lapsepuhkus on planeeritud puhkuste ajakavas, kuid töötaja taotleb seda SKA-s muul ajal kui ajakavasse kantud ja tööandja keeldub lapsepuhkuse andmisest.
Puudega lapse vanema lapsepuhkus on jäänud muutmata kujul ka praegu töölepinguseadusse. Emal või isal on õigus saada üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni ja see tuleb samamoodi planeerida puhkuste ajakavas ning SKA iseteeninduses. Kui puhkuste ajakavas on need lapsepuhkuse päevad jäänud märkimata, siis kehtib 14 kalendripäeva ette teatamise kohustus. Puudega lapse vanema lapsepuhkuse nõue aegub kalendriaasta lõpus.
Oluline on ära mainida ka, et põhipuhkuse aegumine peatub ajaks, kui töötaja on:
- emapuhkusel,
- isapuhkusel,
- lapsendajapuhkusel,
- vanemapuhkusel,
- ajateenistuses või asendusteenistuses.
Lisaks leiab Tööinspektsiooni kodulehelt perepuhkustega seotud küsimusi-vastuseid.
Kui muutunud kord tekitab teis siiski kõhklusi ja soovite oma konkreetsele juhtumile täiendavat nõu, siis julgustame pöörduma Tööinspektsiooni nõustamisjuristi poole, saates e-kirja aadressile jurist@ti.ee või helistades infotelefonile 640 6000.
