2017. aasta novembris viisime koostöös Viljandimaa Arenduskeskusega Viljandimaa tööstusettevõtete seas pilootuuringuna läbi personalijuhtimise auditid. Personalijuhtimise audit võimaldas osalenud ettevõtetel saada esmast tagasisidet nende ettevõtte personalijuhtimise taseme kohta erinevate kategooriate lõikes.
Kokkuvõttes võib öelda, et osalenud Viljandimaa tööstusettevõtetes on personalijuhtimine keskmiselt heal tasemel (58% maksimaalsest). See väljendub selles, et personalijuhtimine ja sellega seotud tegevused leiavad organisatsioonides küll teataval määral rakendamist, kuid edasiarendamiseks vajaks veelgi rohkem süsteemset ja strateegilist lähenemist.
Mis on hästi?
Vastanud ettevõtete seas oli teatud nüanssides personalijuhtimine isegi väga heal tasemel. Näiteks on vastanud tootmisettevõtetes tööohutusega seonduv hästi läbimõeldud ja korraldatud (95%). See tuleneb eelkõige kehtivast seadusandlusest, samuti vastanud ettevõtete eripärasest vajadusest pöörata eriti tähelepanu tööohutusele, kuna vastasel korral võivad tagajärjed olla väga tõsised. Samas rohkem pööratakse tähelepanu töökeskkonna füüsilistele aspektidele ning psühhosotsiaalsed valdkonnad ei saa samaväärselt tähelepanu.
Hinnangud tasustamise kategoorias olid samuti suhteliselt kõrged (70%). Suures osas olid vastanutel paika pandud tasustamise põhimõtted ja -poliitika ning tasustamine oli seotud töösooritusega. Samas töösoorituse kategooriast selgus, et oluliselt madalama tulemuse sai selgete võtmemõõdikute (46%) ja hindamissüsteemi olemasolu (50%). Sellest võib järeldada, et isegi tööstusettevõtetes, kus töösoorituse hindamine on sageli lihtsam kui vähese standardiseeritusega valdkondade puhul, on töösooritus- ja tasustamissüsteemides endiselt väga palju subjektiivsust.
Kus on arenguruumi?
Samas võib öelda, et suure arengupotentsiaaliga teemasid on samuti. Kõige rohkem oli vastanud ettevõtete osas arenguruumi tulemuste juhtimise, töötajate arendamise ning personalijuhtimise strateegilisuse kategooriates.
Tulemuste juhtimise valdkonna hinnang (35%) (väljendab eelkõige tähelepanu, mida pööratakse süsteemsele tulemuste juhtimisele ning individuaalsetele eesmärgistamise, tagasisidestamise ja tunnustamise protsessile) on mõneti tööstusettevõtteid silmas pidades ootuspärane. Ei saa eeldada, et tootmisvaldkonnas saaks kõikide töötajatega vajalikul määral individuaalselt tegeleda, kuigi trendid personaljuhtimises sinna suunas viitavad.
Suhteliselt madala hinnangu sai ka töötajate arendamise kategooria (45%). See on valdkond, milles on ettevõtete jaoks peidus suur potentsiaal töötajate hoidmise ja tulemuste parandamise võtmes. Samuti saaksid enamik vastanud ettevõtetest personalijuhtimisele läheneda oluliselt strateegilisemal tasemel, sealhulgas töötajate hoidmisele ja järelkasvuga tegelemisele.
Kuidas edasi?
Suures plaanis võib järeldada, et vastanud ettevõtetes pööratakse endiselt liialt vähe tähelepanu töötajate hoidmise ning arendamise strateegiatele ja loodetakse liiga palju tööjõuturu võimalustele. Tulemused näitasid, et enamikel ettevõtetel ei ole selget plaani personalijuhtimise osas ning eelkõige lähenetakse personalijuhtimisele lühiajalisest ja operatiivsest küljest.
Auditi tulemuste tõlgendamisel on vajalik meeles pidada, et iga organisatsioon ja selle vajadused on erinevad ning tulemused annavad vaid esmase ülevaate personalijuhtimise “tervisest” selles organisatsioonis. Parandamist vajavad valdkonnad sõltuvad suuresti ettevõtte eripärast.
Osalenud ettevõtetest valis tasuta järelkonsultatsiooni kaheksa ettevõtet, kelle tulemusi tõlgendades selgus mitmeid erinevaid valdkondi, kus suhteliselt lihtsate tegevuste abil oleks võimalik viia personalijuhtimist oluliselt läbimõeldumaks ja süsteemsemaks.
Auditist:
Auditi küsimustikule vastas perioodil november – detsember 2017 18 Viljandimaa tööstusettevõtet, kus töötas vastamisele eelnenud aastal ligikaudu 2000 inimest.
Kküsimustiku abil oli võimalik vastajatel hinnata süsteemide ja rakendatavate tegevuste hetkeseisu kümnes personalijuhtimise kategoorias oma ettevõttes:
• Personalijuhtimise strateegia
• Personaliplaneerimine ja -andmed
• Värbamine ja valik
• Töötajate arendamine
• Töötajate hoidmine
• Töökeskkond ja -ohutus
• Kommunikatsioon ja tagasiside
• Töösooritus
• Tasustamine
• Tulemuste juhtimine
