19. novembril pakuti Viljandis erakordset võimalust heita pilk inimeste juhtimise tulevikku. Nimelt toimus personalijuhtimise inspiratsioonipäev, kuhu PersonaliDisain koostöös Viljandimaa Arenduskeskusega oli kutsunud esmaklassilisi esinejaid, kes lahkasid kaasaegseid teemasid inimeste ja organisatsioonide juhtimise vaatenurgast. See oli sisutihe päev, kus otsiti vastuseid küsimustele, kuidas saada hakkama inimeste juhtimisega ajastul, kui tööjõu ootused ja käitumised on drastiliselt muutunud ja jätkuvad muutumist. Siinkohal toome teieni olulisemad mõtted, mis kõlama jäid.
Inimeste juhtimise tulevikusuunad
Hanna Jõgi, PersonaliDisain OÜ
Inspiratsioonipäeva alustas PersonaliDisaini asutaja Hanna Jõgi, kes juhatas päeva sisse tulevikuvaatega. Märksõnad, millest ei saa üle ega ümber tulevikku vaadates, on automatiseerimine, asukohast sõltumatu töö, projektipõhised meeskonnad, uued generatsioonid, uued õppimismeetodid ning kultuurimuutus. Kõik see eeldab juhtimises olulist mõttemustrite muutmist ning üheks lähenemiseks on vaadelda juhtimist kui teenust. Vanasti saadi juhiks oma kogemuste ja teadmiste pärast, kuid tänapäeval on kogu info vabalt kättesaadav ning juhi roll on pigem oma meeskonna toetamine.
Mida aeg edasi, seda suurema osa tööjõust moodustavad Y ja Z generatsioonid ning seda erinevamalt tuleb neile läheneda ka juhtimistasandil. Enam ei ole olulised kuulekus, võim, tegevused, vastused, protsessid ja väline motivatsioon. Järjest suurema osatähtsusega on inimesed, küsimused, toetus, emotsioonid, iseseisvus ning sisemine motivatsioon. Tänaseks oleme jõudnud punkti, kus üksi juht ei saa endale lubada mööda vaadata sellest mõttelaadi ja kultuurilise käitumise muutusest.
Emotsioonide mõju organisatsiooni toimimisele
Margus Maksimov, Hea Ilm
Marguse sõnul on paljude probleemide juur ärevus. Inimese aju ei saa aru, kas esilekerkinud probleem on reaalne või on see meie peas tekkinud ettekujutus. Aju reageerib mõlemale olukorrale samamoodi ehk tõstab ärevustaset. Kui kollektiivis tekib konflikt, mõjutab see paratamatult kogu organisatsiooni. Seejuures on juhil kriitiline roll jääda neutraalseks ning pidada meeles, et juhi ärevustase peab alati olema vähemalt üks tase all pool.
Juhi roll on luua tingimused, et teised saaksid tööd teha. Igas esilekerkinud konfliktis on juhil alati oma roll. See ei pruugi olla otseselt olukorraga seotud, kuid see roll on alati olemas, juht on alati “süüdi”. Kuidas neid konflikte vältida? Võtmesõnad siinkohal on kommunikatsioon ja kontakt. Kui juhi uks on alati lahti, kuid keegi sealt sisse ei astu, on juhil aeg vaadata peeglisse. Tema ülesanne on olla päriselt kohal ja oma inimeste jaoks olemas.
Emotsionaalne intelligentsus
Marko Lepik, EQversity.com
Marko jagas meiega mõtlemapanevat statistikat, mille kohaselt inimese mõte uitab 47% ajast. See on peaaegu pool ajast! Ning üle 70% juhtidest on võimetud terve koosoleku vältel tähelepanu säilitama. Kas see pole mitte murettekitav statistika!?
Kui meie mõte uitab, tähendab see seda, et meie tähelepanu on hajali kas minevikus ekseldes või tulevikust unistades. Me ei ole teadlikud, mis toimub meie ümber ning meie käitumine põhineb kindlaks kujunenud mustritel. Me oleme autopiloodil. Inimese (ja seeläbi ka organisatsiooni) potentsiaal aga avaldub teadlikus olemises ja eneseteadlikkuses. Täna kulutulena leviv sõna “Mindfulness” tähendabki muutust autopiloodilt teadlikuks. See teekond nõuab palju pühendumist, arenemist ning järjepidevat tööd. Enda arenguga tegelemise alustala on eneseteadlikkus. Marko viis osalejatega läbi ka mitu praktilist mindfulness harjutust ning jagas lihtsaid nippe, kuidas oma tähelepanu suunata ning autopiloot välja lülitada.
Coachiva juhtimise olemus
Eike Tõnismäe, Annika Sööt, Intelligentne Grupp
Kõikidest personalijuhtimise inspiratsioonipäeva ettekannetest käis suuremal või vähemal määral läbi termin “coachiv juhtimine”. Põhjalikuma ja olemuslikuma ülevaate sellest andsid aga Intelligentne Grupp eestvedajad Eike Tõnismäe ja Annika Sööt.
Coachiv juhtimine on mõtteviis. Seda stiili viljelev juht ei ütle ette, kuidas asju peab tegema ning ei anna töötajatele nõu, vaid pigem küsib õigeid küsimusi, mis aitavad töötajatel ise lahendusteni jõuda. See on eestvedav, käivitav ja koostööle suunatud juhtimine, kus tulemused ja edu on meeskonna ühislooming. Coachiv juhtimine keskendub eesmärkidele ja lahendustele. Selle asemel, et küsida “Mis juhtus? Kuidas juhtus? Kes tegi?” küsib coachiv juht hoopis “Milline on tänane seis? Mida me tahame? Mida on võimalik teha, et see saavutada?”. Nende küsimuste olemus ja kõla on väga erinevad. Ühel puhul kõlavad küsimused süüdistavalt, teisel puhul edasiviivalt ning motiveerivalt. Coachiva juhtimise suurim eelis on töötajate motivatsiooni ja rahulolu tõus ning vastutuse võtmise kasv.
Kogemuslugu
Priit Kallas, Iglucraft
Personalijuhtimise inspiratsioonipäeval esitles oma kogemuslugu ettevõtjaks olemisel Iglucraft asutaja ja juht Priit Kallas. See on hea näide, kuidas tesitmoodi mõtlemine aitab saavutada tulemusi, mis on eeskujuks ka teistele. Kui tavaliselt mõeldakse oma tegevustes mida-kuidas-miks, siis Iglucraft toimetab järjekorras miks-kuidas-mida.
Tuleb mainida, et Grand Hotelli konverentsisaalis toimunud inspiratsioonipäev oli huvitunud ja teadlikest osalejatest pungil, mistõttu on oodata samalaadset üritust ka järgmisel sügisel ning siis ehk juba suuremas mahus ja mõõdus. Anname sellest aegsasti teada, et Sinagi saaksid tulla ja ammutada inspiratsiooni ning õppida oma ala parimatelt praktikutelt.
Kui Sul tekib soov coachiva juhtimise kohta rohkem teada saada või ise coachingu sessioon läbida, võta meiega ühendust!
