siseaudit_personalidisain.ee
Marili Varjund
10 veebr. 2022

Soovmõtlemine vs reaalsus – vii läbi töötajate siseaudit ja saa teada, mis su ettevõttes tegelikult toimub

Meil kõigil tekib aeg-ajalt illusioone näiteks minapildist või sellest, kuidas me professionaalselt mõjume või ka sellest, kui ma arvan, et mu töötajad on kõigega rahul. Kui palju sa juhina mõtled, kas sinu oletuslik või tunnetuslik pilt sinu ettevõtte sees toimuvast ühtib ka tegelikkusega? Kas oled vahel mõelnud, et äkki käid ringi roosade prillidega? See, kuidas tajume reaalsust võib olla petlik ja seotud väga palju soovmõtlemisega. Kui soovid teada saada, mida su inimesed tegelikult mõtlevad nii sinust juhina kui ettevõttest üldiselt, siis kaalu võimalust viia läbi siseaudit oma töötajate seas.

Mis asi on töötajate siseaudit?

Siseaudit on üks-ühele või fookusgrupi vestlus ettevõtte töötajatega, mida eelistatuna viib läbi ettevõtte väline inimene, põhjusel, et välise inimesega ollakse kohati avatumad ning ausamad ning puuduvad hilisemad kokkupuutekohad, mis võiks takistada edasist koostööd. Lisaks on vestlust läbiviival spetsialistil ettevalmistus ning kogemus inimesi küsitleda ja kuulata ning hiljem teha järeldusi ja ettepanekuid.

Siseauditi vestlused on teadlikult üles ehitatud ning kooskõlas sellega, mida ettevõtte juht või juhid soovivad oma töötajatelt teada saada. Oskuslike küsimuste küsimise kaudu on võimalik saada üsna avatud tagasisidet näiteks nii otsese juhtimise, töökorralduse, sisekliima, meeskonna toimimise või inimes(t)e enda arengusoovide kohta. Inimesed on väga avatud ka ütlema seda, kui kaua nad näevad näiteks oma tulevikku sealses ettevõttes ette ning toovad välja ka konkreetseid samme, mida tööandja võiks teha, et suurendada tema rahulolu. Neid teemasid on oluliselt mugavam arutada ja välja tuua inimesele, kes ei ole selle konkreetse ettevõtte töötaja, olgugi, et vestluste kokkuvõtte jõuab juhtideni.

Mida siseaudit sulle annab?

Tihti leiavad juhid, et neil juba on avatud suhe oma töötajatega ning kõik võivad oma arvamust ja tagasisidet avaldada igal ajal ehk nn avatud ukse poliitika. Väga tore, kui see tegelikult ka toimib, kuid kogemuse põhjal võin väita, et paljud asjad jäävad siiski ütlemata. Põhjused on inimlikud. Ebamugava tagasiside andmine ei ole enamike inimeste meelistegevus, sest seda esiteks ei osata teha ning teiseks ei taheta osapooli ebamugavasse olukorda panna. Seetõttu jäävad asjad pigem ütlemata, kuid mis omakorda võivad süvendada rahulolematust ning mõjutada ka töötulemusi.

Kui tavapäraselt viiakse ettevõtetes läbi kord aastas rahulolu- või tagasiside-uuringuid, mis annavad väga hea üldpildi ja keskmised hinnangud, siis siseaudit on personaalsem lähenemine ja annab võimaluse minna süvitsi nende teemadega, mis näiteks rahulolu-uuringus said madala hinnangu. Mida personaalsem lähenemine, seda rohkem see suurendab ka inimestes tunnet, et temast hoolitakse ning teda väärtustatakse töötajana.

5 head põhjust, miks siseauditit läbi viia.
Sa saad teada:

  1. mida inimesed ettevõttes tegelikult hindavad ja väärtustavad ning mis neile oluline on;
  2. mis inimesi tegelikult motiveerib (alati ei ole see ainult palk);
  3. mida tegelikult on vaja muuta ja parendada töökorralduses või tööjaotuses – mida rohkem infot tuleb erinevatelt töötajatelt seda rohkem mustreid tekib ehk seda selgem on tõeline probleemiallikas;
  4. mida inimesed tegelikult sinu ettevõttest mõtlevad ja arvavad (soovitusindeks ja maine ehk kas sinu töötajad on sinu brändisaadikud);
  5. mida sa tegelikult tööandjana tegema peaks, et hoida ja väärtustada oma inimesi

Millest lähtuda siseauditi läbiviimisel?

Siseauditist on kasu sellisel juhul, kui sa juhina oled valmis tagasisidet vastu võtma ja tagasisidest lähtuvalt ka edasisi parendussamme tegema. Kui sa tagasisidet ei ole valmis vastu võtma, siis ära seda uuringu viisi kasuta. Kindlasti ei tohiks auditi järgselt ka tagasisidet kurjasti ära kasutada ja otsida üles inimesi stiilis „kes nii ütles“ või hakata muul moel inimestel „näppe sahtli vahele panema“. Siseaudit sobib teatud juhtimisstiilidele ning põhjusel, et juht soovib päriselt ja siiralt tagasisidet saada ning sellest lähtuvalt ka parendusi teha.

Ei saa ka öelda, et siseauditiks on olemas hea või halb aeg. Alati ei pea ootama seda, et meeskonnas on tohutud pinged või probleemid juba kohal ja siis alles hakata neid vestlustega lahendama. Siseaudit on tegelikult hea regulaarne kraadimisvõimalus, et ennetada suuremaid konflikte või rahulolematust.

Kui sul tekkis mõtteid, et selline lähenemine tasuks proovimist, kuid ei tea täpselt, kuidas ja mis, siis võta kindlasti ühendust ja leiame koos võimalused.

Seotud teenused:

Seotud Postitused