Eelmises artiklis „Kes vastutab? Kuidas rolliselgus aitab meeskonnal paremini töötada“ kirjutasime rolliselguse mõjust meeskondade toimimisele ja koostööle. Ent rollide selgusel on veel üks oluline mõõde – see, kuidas töötaja ennast oma töös tunneb. Rahulolu, motivatsioon ja üldine heaolu ei sõltu ainult töö iseloomust, vaid ka sellest, kas töötaja saab tegutseda selguse ja kindlustundega.
Kui rollid on hägused, muutuvad ka ootused hägusteks ning tekib pinge ja rahulolematus. Kui roll on aga selge, saab inimene keskenduda sisulisele tööle, tunda rahulolu ning kogeda suurema tõenäosusega tähenduslikkust oma töös. Vaatame lähemalt, miks ja kuidas rolliselgus mõjutab rahulolu ning milliseid samme saab organisatsioon astuda, et rolliselgust süsteemselt kujundada.
Miks mõjutab rolliselgus rahulolu?
Rahulolu tööl on tihedalt seotud tajuga, et inimene mõistab oma rolli, omab kontrolli oma töö üle ja tunneb, et tema panusel on tähendus. Kui inimene ei tea, mida temalt täpselt oodatakse või mis on tema töö eesmärk, kaob tal selge suund ja fookus. Tekib tunne, et kogu aeg peab midagi “aimama” – see väsitab ja vähendab töönaudingut.
Kujutame ette töötajat, kelle ametinimetus on “projektijuht”, aga temalt oodatakse ka kliendisuhtlust, müügitööd ja protsesside parendamist. Kui talle ei ole selgitatud, mis on prioriteet või kuidas tema roll teistega suhestub, tekib segadus. Ta võib teha tohutult tööd, kuid ikkagi tunda, et ei täida ootusi – sest ootused ise on määratlemata.
Kui aga samale töötajale antakse selged eesmärgid, fookus ja võimalus rolli kujundamisel kaasa rääkida, olukord muutub. Ta saab oma aega ja energiat teadlikult suunata, kogeb rohkem rahulolu ja vähem stressi. Ta saab keskenduda sellele, milles ta on hea ning näeb oma panuse mõju.
Seos rolliselguse ja rahulolu vahel
Töötajate tagasiside uuringud on toonud esile, et rolliselgus on üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab töötaja rahulolu ja pühendumust. Kui töötajal on selge arusaam sellest, mida temalt oodatakse, millised on tema vastutused ning kuidas tema töö seostub organisatsiooni eesmärkidega, on ta märgatavalt rohkem rahul oma tööga ja panustab sellesse sisulisemalt.
Selged ootused ja määratletud rollid loovad vundamendi, millele saab töötaja üles ehitada oma tööalase enesekindluse, initsiatiivikuse ja sisemise motivatsiooni. Inimene saab keskenduda väärtuse loomisele, mitte oma rolli või prioriteetide aimamisele.
Praktilises töökeskkonnas tähendab see seda, et töötaja ei pea kulutama energiat selgitamaks, kas mingi ülesanne kuulub tema vastutusalasse või pettuma, kui tema panust ei märgata lihtsalt seetõttu, et tema rolli ei mõisteta. Kui aga rollid on selged ja läbipaistvad, suureneb ka õiglustunne ja kuuluvustunne – kaks olulist rahulolu alustala.
Millal rollisegadus viib rahulolematuseni?
Rollisegadus ei pea tähendama kaost – sageli on see pealtnäha funktsioneerivas organisatsioonis peidetud kujul. Kui töötajalt ei ole konkreetselt küsitud, mida ta arvab oma rollist, jäävad need probleemid nähtamatuks.
Võtame näiteks olukorra, kus turundustiimi liige on ametlikult sotsiaalmeedia haldur, kuid aja jooksul on tema lauale lisandunud ka ürituste korraldamine, visuaalide kujundamine ja koostööpartneritega suhtlus. Ükski neist pole otseselt kokku lepitud, aga kuna “ta on lihtsalt nii tubli”, on töö tema lauale sujuvalt kuhjunud. Töötaja tunneb end aja jooksul ülekoormatuna, kuid ei julge teemat tõstatada, sest kõik eeldavad, et see ongi “tema töö”.
Selline olukord tekitab rollikonflikte, stressi ja lõpuks rahulolematust. Selguse puudumine mitte ainult ei väsita, vaid halvimal juhul viib ka motivatsiooni languseni ja soovini töökohta vahetada.
Kuidas mõõta, kas rolliselgus toetab rahulolu?
Et rolliselguse mõju paremini mõista, tuleb alustada olukorra kaardistamisest. Seda saab teha kahel tasandil:
-
Küsi töötajatelt otse – tagasisideküsitlused ja –vestlused
Hea algus on viia läbi töötajate rahulolu uuring ning küsida:
- Kas sa tead, mida sinult tööalaselt oodatakse?
- Kuivõrd sa tunned, et sinu roll on kooskõlas sinu tugevuste ja oskustega?
- Kuivõrd sa saad oma rollis keskenduda sellele, milles sa oled hea?
- Kui tihti arutate oma juhiga ootusi ja rolli piire?
Selline tagasiside aitab märgata valupunkte, mida palja silmaga ei näe. Sageli võib inimene, kes väliselt “toimib hästi”, sisemiselt tunda ebakindlust või rahulolematust, mida saab lahendada vaid selguse loomise kaudu.
-
Kaardista töökoormus ja rollide jaotus
Teine oluline samm on vaadata tervikpilti – kelle vastutusvaldkonnad on tasakaalus ja kus võib rollijaotuses peituda riske. Töökoormuse ja rollide kaardistamine aitab süsteemselt mõista, kas tööjaotus toetab organisatsiooni eesmärke ja inimeste heaolu.
Analüüs aitab tuua nähtavale näiteks:
- kas mõni töötaja on ülekoormatud või teeb mitut rolli korraga,
- kas mõni vastutusala on jagamata või jääb “õhku”,
- kas ametinimetused ja tegelik töö sisu on omavahel kooskõlas.
Töökoormuse kaardistamine aitab just selliseid kohti esile tuua – objektiivsete andmete ja töötajate vaatenurkade kaudu. Näiteks võib organisatsioonis olla kolm inimest, kes kõik “natuke tegelevad kommunikatsiooniga”, kuid kellelgi pole selgelt määratud tervikvastutust. Tulemuseks on segadus, kattuvused ja frustratsioon, kui ootused jäävad defineerimata.
Kuidas viia tagasiside põhjal ellu muutusi, mis tõstavad rahulolu?
Kui kaardistus(ed) on tehtud, on aeg tegutsema hakata. Oluline on mitte piirduda tagasiside kogumisega – muutus tuleb sellest, kuidas saadud infot kasutatakse.
- Loo rollikaart ja tee vastutus nähtavaks
Koosta visuaalne ülevaade, kus iga inimese vastutus on lihtsasti mõistetav. See aitab vältida rollide kattumist ning annab kõigile ühise arusaama. Meie kasutame oma töös selleks RACI mudelit. - Aruta tulemusi koos tiimi ja juhtidega
Rolliselgus ei tohi olla ainult juhtide otsus. Kui töötaja saab ise oma rolli täpsustamises kaasa rääkida, tekib suurem pühendumus ja rahulolu. - Vii läbi 1:1 vestlused
Need vestlused on väärtuslik võimalus mõista töötaja isiklikku kogemust. Küsi, millest ta puudust tunneb ja mida ta sooviks oma rolli osas muuta. - Tee vajadusel korrektuurid rollikaartides
Ametikirjeldused ei peaks olema staatilised dokumendid. Kui töö ise muutub, peaksid muutuma ka ootused. Uuendatud kirjeldused loovad selguse mõlemale poolele. - Pane paika regulaarne ülevaatus
Rollid ei ole kivisse raiutud. Muutustega kohanemine on märk küpsest organisatsioonist. Kindla rütmiga ülevaatus (nt kord aastas) aitab hoida selgust ajas.
Töötaja rahulolu ei sünni niisama – see kasvab teadmisest, et tema töö on mõtestatud, oodatud ja kooskõlas tema tugevustega. Rolliselgus loob aluse enesekindluseks, sisemiseks motivatsiooniks ja tööalaseks turvatundeks.
Kui tahad luua meeskonda, kus inimesed tunnevad end hästi, alusta selgusest. Uuri, kuidas inimesed oma rolli tajuvad, kuula nende mõtteid ja loo koos süsteem, kus igaühel on selge koht, selged ootused ja ruum arenguks.
