Blogi

Konflikti lahendamine, või õigemini nende mitte oskuslik lahendamine, tekitab sageli töötajate seas pingeid. Kuid see ei pea mitte sugugi nii olema. Keerulisemate probleemide ja konfliktide puhul peetakse kõige paremaks lahendusviisiks koostöö stiili, mille puhul on oodata võit-võit lahendust.

Konfliktidel on mitmeid positiivseid mõjusid, mille saavutamise nimel tasub vaeva näha ehk miks konflikti korral pea liiva alla peitmine ja endale kinnitamine „küll läheb varsti mööda“ ei ole kõige parem lahendus ...

Meenuta, millal nägid inimest, kes lausa säras oma tööd tehes, kolleegid ja kliendid said tema tööst positiivseid emotsioone ning kaastöötajad vahest isegi indu oma tööd paremini teha. Suurepärasus avaldub enamasti inimestes, kellel on tehtava töö osas mingi teatav X-faktor, mida värbamises võib nimetata vajalike loomupäraste omaduste olemasoluks.

Kirjutasime blogis hiljuti sellest, mida saab tööandja teha selleks, et ennetada töötajate üleliigset stressi ja sellega seonduda võivat läbipõlemist. Siin on mõned võtted ja nipid, mis on abiks töötajale, kes tunneb, et jõud hakkab raugema ja ka läbipõlemise sümptomid on paista.

Tööstress ja läbipõlemine ei ole kahjulik või kahjustav mitte ainult töötajale, vaid on samavõrra nii töötaja kui tööandja probleem. Mõned mõtted sellest, kuidas töises keskkonnas oma töötajate läbipõlemist ennetada.

Kui märkad uuendusi ellu viies või eesmärkide suunas liikudes, et Sind ennast või Sinu meeskonna liiget hoiab midagi tagasi, tasub kaaluda, kas ei ole tegemist mõne järgneva enamlevinud alateadliku sabotaažiga.

Oled just lõpetanud aeganõudva värbamisprotsessi, teinud parima võimaliku valiku kandidaatide seast ja uus töötaja alustab õige pea. Üks levinud müüt on, et parim viis uue töötaja töösse sisseelamiseks on „visata ta vette ja lasta tal endal ujuma õppida“. See praktika kahjuks ei toimi! Miks siis mitte? Ja kuidas saaks paremini?

Kas sul on olnud sellist kogemust, et näed kõrvalt pilti, kus kaks inimest esmapilgul nagu suhtleksid omavahel, kuid lähemalt vaadates selgub, et kumbki neist räägib tegelikult vaid „oma lugu“? Vahel võib tekkida ka küsimus, et milleks me peaksime teisi kuulama ja mida olulist neil ikka võiks öelda olla (mul endalgi aega vähe). Siinkohal mõned mõtted, mida kuulamine (päriselt ja aktiivselt kuulamine) võimaldab ja kuidas seda efektiivsemalt teha.

Kui tööandja on otsustanud anda võimaluse teha tööd näiteks kodust (või oled ise tööandja ja teed kodus tööd), siis kuidas saavutada see, et kaugtöö produktiivsus ei oleks väiksem kui kontoris olles. Artiklisse on kokku kogutud üle kuue aasta jooksul kogetud kodukontori olulisemad õppetunnid ja nipid. Oled teretulnud õppima teiste vigadest, mida vältida ja nippidest, mida on kasulik jälgida.

Olgem ausad, enamikes (väiksemates?) organisatsioonides ametijuhendeid kas üldse pole, need on üldsõnalised, erinevatest kättesaadud näidistest kokku pandud või koostatud sellisel kujul, et peale selle allkirjastamist seda enam teist korda kätte ei võeta. Siiski tasub hästi kirjutatud ametijuhenditesse panustatud aeg ennast ära. Loe, kellele ja mida hästikirjutatud ametijuhend annab.