Blogi

Tunned, et ajast jääb puudu, et kõik vajalik tehtud saaks? Sageli ei olegi probleemiks niivõrd töökoormus, kui aja oskuslik kasutamine ja planeerimine. Mõned nipid, mida tasub proovida.

Meie igapäevane tegutsemine on otseselt seotud motivatsiooniga. Motivatsioon selgitab inimese käitumist erinevates situatsioonides. Motiveeriv intervjueerimine (MI) toob välja, et motiveeritud olemine eeldab, et on täidetud kolm kriteeriumit: inimene peab olema nõus, valmis ja suuteline.

Edu saavutab see, kes muutustega kõige kiiremini kohaneb. Postituses on kokku võetud personalijuhtimist mõjutavad olulisemad trendid, millega tuleb eelseisvatel aastatel arvestada ning millest ei saa mööda vaadata.

Konstruktiivse tagasiside andmine on sageli kunst. Kunst teha seda selliselt, et inimene sooviks seda kuulda, saaks sellest aru ja tegutseks sellest lähtuvalt, ei asuks kaitsepositsioonile ja austaks tagasiside andja arvamust. Siin on mõned olulisemad märksõnad, mis on vajalikul hetkel abiks või mida tasub püüda oma igapäevastes tegemistes järgida.

Hiljuti koolitasime ühe ettevõtte juhte arenguvestluste teemal. Ja nagu ikka tuli jutuks palk – kas peaks, võiks või ei tohiks arenguvestluse sees puudutada. Õiget või valet vastust sellele küsimusele ei ole. Vastus peitub selles, mis tüüpi vestluseid arenguvestluste nime all peetakse või plaanitakse pidada.

Loomulikult meeldib kõigile rohkem raha saada, kuid iseasi on see, kas see motiveerib töötajat paremini tööle. Oleme keelelised olevused ehk me mõtleme sõnades. Just seetõttu tekib meie huvi ja motivatsioon sellest, kuidas üks või teine asi on sõnastatud. Mõttemustrite tundmine ja LAB-profiilid aitavad mõista, miks ja kuidas inimesed reageerivad sarnastele sõnumitele ja töötlevad infot erinevalt.

Töötajate ootused töösuhtele on viimasel kümnendil oluliselt muutunud ning paraku vanaviisi juhtimine enam edu ei taga. Mis on töötajale tänapäeval oluline, miline ta on? Millega on vaja arvestada tulevikus?

Konflikti lahendamine, või õigemini nende mitte oskuslik lahendamine, tekitab sageli töötajate seas pingeid. Kuid see ei pea mitte sugugi nii olema. Keerulisemate probleemide ja konfliktide puhul peetakse kõige paremaks lahendusviisiks koostöö stiili, mille puhul on oodata võit-võit lahendust.

Konfliktidel on mitmeid positiivseid mõjusid, mille saavutamise nimel tasub vaeva näha ehk miks konflikti korral pea liiva alla peitmine ja endale kinnitamine „küll läheb varsti mööda“ ei ole kõige parem lahendus ...

Meenuta, millal nägid inimest, kes lausa säras oma tööd tehes, kolleegid ja kliendid said tema tööst positiivseid emotsioone ning kaastöötajad vahest isegi indu oma tööd paremini teha. Suurepärasus avaldub enamasti inimestes, kellel on tehtava töö osas mingi teatav X-faktor, mida värbamises võib nimetata vajalike loomupäraste omaduste olemasoluks.