Töötajate arendamise süsteemide ülesehitamine nõuab pühendumist, strateegiat ja selget visiooni. Kuid see pingutus on alati seda väärt!

AI võib tõhustada mitmeid personalijuhtimisega seotud ülesandeid, kuid on tegevusi, milles AI kunagi inimest asendada ei suuda. Milliste tegevustega suudab AI personalijuhti tema töös aidata ning mille osas peaks põhirõhk siiski personalijuhi kanda jääma?

Tänases infoühiskonnas on süvenenud töö seisundi ehk deep work seisundi saavutamine võrdlemisi keeruline, ometigi mitte võimatu. Tuleb vaid osata õigetele asjadele tähelepanu pöörata.

Personalijuhtimine oleneb eelkõige ettevõtte suurusest, mis omakorda dikteerib olemasolevad ressursid personali teemadega tegelemisel. Millised on peamised väikeste ja suurte ettevõtete personalijuhtimise erinevused, millega arvestada?

Nii praegused kui endised töötajad on ettevõtte kõige mõjusamaks visiitkaardiks tööandja brändi kontekstis. Seega tasub mõelda ja panustada sellele, et töötaja lahkumine ettevõttest oleks positiivne kogemus mõlemale osapoolele.

Meeskonnatunde olulisust on raske alahinnata ning veel vähem tasub ignoreerida hea meeskonnatunde kasutegureid organisatsioonile tervikuna. Kuidas aga hinnata, kas ja kui hea on meeskonnatunne Sinu kollektiivis?

Tööandja bränd baseerub ettevõtte poolt pakutaval väärtuspakkumisel ning eduka brändi loomiseks ja hoidmiseks peab sellega tegelema süsteemselt ja järjepidevalt.

Tihti tuleb ette, et pikemalt (suve)puhkuselt naasev töötaja vajab uuesti töölainele saamiseks ja sisseelamiseks päris palju aega ning töötaja motivatsioon võib olla oluliselt madalam, kui enne puhkusele minemist. Toome välja 4 põhjust, miks puhkusejärgselt motivatsioon kaob ning anname mõtteid, kuidas seda tagasi võita.

Meeskonna töösoorituse ja produktiivsuse optimeerimine läbi õiglase tööjaotuse on juhi jaoks üks olulisemaid ülesandeid. Panime kirja mõned soovitused, mida ühtlase tööjaotuse saavutamiseks teha ja mida silmas pidada.

Harva on uuringutele vastajate osakaal organisatsioonis üle 90%. Millest see sõltub ja miks töötajad uuringutele ei vasta?

Töötajate rahulolu-uuringu läbiviimine. Küsite – miks seda vaja teha on? Kas see ei ole mitte lihtsalt üks linnukese pärast tegemine, mida vaja kellelegi ette näidata? Ei. Toome välja 4 põhjust, miks rahulolu-uuringu läbi viimine on oluline!

Tänasel tööturul on pall vaieldamatult tööotsija käes. Mis aga on need tegurid, mis panevad ka pealtnäha rahuloleva võtmetöötaja siiski lahkumise peale mõtlema või konkureeriva pakkumise ilmnedes selle vastu võtma?

PersonaliDisaini blogi eelmises artiklis kutsus Marili juhte üles mõtlema oma vaimse vormi peale. Seekordses ariklis jagab enda kogemuslugu juhi vaimsest vormist ja läbipõlemisest PersonaliDisaini tegevjuht Hanna Jõgi.

Keskastmejuhid on ettevõtte võtmetöötajad, kes hoiavad masinavärki töös ning tagavad sujuvad üleminekud ühelt käigult teisele. Nad istuvad kahel toolil, olles samaaegselt juht ning alluv. Järgnevalt mõned mõtted, millist rolli keskastmejuht ettevõttes tegelikult kannab.

Igaühel tuleb ette hetki, kus tunneme, et oleme ebaõnnestunud, et mitte öelda läbi kukkunud. Olgu tegemist surema või väiksema ebaõnnestumisega, emotsionaalselt tundub tihti tegemist maailma lõpuga. Seega mida teha, kui avastad ennast emotsionaalsest madalseisust ning oled äsja juhtunud olukorra enda jaoks totaalsete ebaõnnestumiste kategooriasse lahterdanud?

Kompetentsimudel on teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis võimaldab töötajal oma töös edukas olla. Kompetentsimudel on aluseks kõikidele personalijuhtimise etappidele, ent kuidas kasutada ja kuidas mõjub töötajale kompetentsimudeli kasutamine individuaalsetes vestlustes?

Heal töötaja kogemusel on väga suur mõju, kuna see on otseselt seotud töötaja rahuloluga. Läbi töötaja kogemuse parandamise suureneb töötaja rahulolu, tõuseb motivatsioon ning paraneb töö efektiivsus ja kvaliteet.

Tuhin on see maagiline seisund, kus mõte liigub justkui võluväel ning ülesanne saab tehtud nii, et ajataju kaob. Kuidas aga seda maagilist seisundit teadlikult esile kutsuda?

Kuigi nad on väga erinevate juhtimisstiilidega, on kõikide isiksusetüüpide esindajatel potentsiaali saada väga heaks juhiks.

Isiksusetüüpide tundmine aitab meil mõista, miks suhtluspartner ühel või teisel viisil käitub ning seeläbi on võimalik muuta koostöö efektiivsemaks.

Kui töötaja tunneb, et saab töö juures olla tema ise, kõikide oma emotsioonide ja tunnetega, suurendab see uuringute kohaselt töötaja produktiivsust, rahulolu ning pühendumust. Siinkohal mõned nipid, kuidas võluda kolleegilt välja pikem ja siiram vastus, kui lihtsalt “mul läheb hästi”, ning talle vajadusel emotsionaalselt toeks olla.

Kui oled üks nendest, kes täna on värbamas, tuletame Sulle meelde, miks on onboarding kriisi ajal eriti oluline ning anname nippe, kuidas panna inimest tundma, et ta on oodatud ja väärtustatud.

Eesmärkide püstitamisega oleme kõik kokku puutunud. Aga millest tuleneb, et need tihti saavutamata jäävad? Millele jätame mõtlemata eesmärkide püstitamisel?

Kuhu suunas liigub inimeste juhtimise maailm ning kuidas nende muutustega kaasa minna? Personalijuhtimise inspiratsioonipäeval käisid neil teemadel rääkimas erakordselt silmapaistvad esinejad.

Rööprähklemine on tänapäevase infoühiskonna kõrvalnäht, mille tagajärjeks on tulemuslikkuse langus ja tööstress. Kuigi rööprähklemist ei ole võimalik täielikult elimineerida, leiad postitusest 10 nippi, mille abil oma tulemuslikkust tõsta.

Muudatuste juhtimine ettevõttes saab alguse vajaduse tunnetamisest, millele üldjuhul järgneb muudatuste eesmärgi selge sõnastamine ning seeläbi strateegilise tegevuskava koostamine. Kuid mil viisil edasi minna, kui sa tunnetad selgelt vajadust muudatuste järele, aga ei tea, kust alustada ja milline suund valida?