Kuidas tagada, et uus töötaja tunneks end esimesest päevast alates organisatsiooni osana? Efektiivne onboarding on rohkem kui lihtsalt formaalsuste läbimine—see loob vundamendi töötaja pikaajaliseks eduks ja rahuloluks.

Tööandja kuvandi loomine ja hoidmine on pidev arendusprotsess, mis hõlmab kogu ettevõtte tegevust. Juhid, kes keskenduvad positiivse ja usaldusväärse kuvandi loomisele, suudavad meelitada ja hoida väärtuslikke töötajaid. Rahulolevad töötajad on ettevõtte parimad saadikud, kes jagavad oma positiivset kogemust ka väljapoole.

Selged meeskonnasisesed kokkulepped ajajuhtimise ja üksteise aja austamise osas tagavad selle, et koostöö on sujuv ja inimestel on vähem stressi. Postitusest leiad kuus teemat, mis tasub oma tiimis läbi arutada ja kokku leppida.

Tähtaegadel on võime suunata ja motiveerida meeskondi ning tagada projektide õigeaegne ja edukas elluviimine. Aga tähtaeg võib nii motiveerida kui ka stressi tekitada. Seega kuidas juhtida tähtaegu ja leida tasakaalupunkt?

Värbamisprotsessi telgitagustesse piiluv artikkel tutvustab värbava juhi vaatenurka ning koostööd agentuuriga. IVOLi tegevjuhi intervjuu näitab meie värbamisteenuste olemust ja toob esile olulised aspektid personalijuhtimises.

Tööanalüüs on tööülesannete kaardistamise protsess, kus paljud rollid saavad oluliselt selgemaks. See aitab tööandjal ja töötajatel paremini mõista ning täita tema rollile seatud ootuseid.

Viimasena DISC isiksusetüüpidest võtsime fookusesse analüütilise isiksusetüübiga juhi. Nagu ka teistel isiksusetüüpidel on ka temal omad väljakutsed inimeste juhtimisel.

Kolmandas DISC isiksusetüüpide teemalises artiklis on vaatluse all stabiilse isiksusetüübiga juhi olemus ja väljakutsed.

Jätkame DISC isiksusetüüpide teemaliste artiklitega. Selles postituses keskendume mõjutava isiksusetüübiga juhi olemusele ja tema väljakutsetele.

Esimeses DISC isiksusetüüpide teemalises artiklis keskendume domineerivale isiksusetüübile ja tema väljakutsetele.

Persona kasutamine personalijuhtimises aitab ettevõtetel paremini mõista, kuidas mõtlevad nende praegused töötajadja mis paneb inimesi tegutsema ja kuidas jõuda potentsiaalsete uute töötajateni.

Värbamisprotsessi vedamine on võrreldab silla ehitamisega. Kui alustalad on paigas ja tugevad, võib sild vastu pidada eri raskuse all ja hea disain köidab ka kogenud silma pilku.

Õigel ajal käivitatud värbamisprotsess vähendab üldist stressi ja loob eelduse uute töötajate sujuvaks sisseelamiseks. Prognoosides uute töötajate vajadust vastavalt ettevõtte üldiste arengueesmärkidega, säilib ka kõikide töötajate rahulolu.

Teadlik logelemise kasulikkusest võiksid organisatsioonis palju paremini aru saada. See ei tähenda, et kui kellelgi jääb aega teadlikuks logelemiseks, siis tema töökoormus on automaatselt liiga madal.

Tänases infoühiskonnas on süvenenud töö seisundi ehk deep work seisundi saavutamine võrdlemisi keeruline, ometigi mitte võimatu. Tuleb vaid osata õigetele asjadele tähelepanu pöörata.

Töökoormus ei ole alati seotud ajakasutamisega. Seal on mitmeid tegureid, mis mõjutavad seda, kuidas inimene tegelikult oma töökoormust tajub.

Iga töötaja lahkumine jätab jälje. Tark on teada märke, mis väljenduvad töötaja käitumises, mis on hoiatuseks, et ta võib olla mõtlemas lahkumisele.

Viimaste aastate pidevas muutustekeerises olev tööturg on toonud kaasa uusi täiendusi ja värskendusi, mis pakuvad tööotsijatele täiendavaid võimalusi levitada enda soovi töös edasi liikuda jasaada põnevaid tööpakkumisi.

Nii praegused kui endised töötajad on ettevõtte kõige mõjusamaks visiitkaardiks tööandja brändi kontekstis. Seega tasub mõelda ja panustada sellele, et töötaja lahkumine ettevõttest oleks positiivne kogemus mõlemale osapoolele.

Paljud meeskonnad ei saavuta oma täielikku potentsiaali ja juhid on hakanud sellest järjest enam aru saama ning otsima lahendusvõimalusi. Meeskonna coaching on protsess, mis saab aidata tiimil saavutada pikaajalist ja püsivat muutust.

Juhid väga sageli alahindavad oma ootuste kommunikatsiooni olulisust töötajate töösoorituse juhtimise seisukohalt ja ülehindavad töötajapoolset ootuste mõistmist.

Tihti tuleb ette, et pikemalt (suve)puhkuselt naasev töötaja vajab uuesti töölainele saamiseks ja sisseelamiseks päris palju aega ning töötaja motivatsioon võib olla oluliselt madalam, kui enne puhkusele minemist. Toome välja 4 põhjust, miks puhkusejärgselt motivatsioon kaob ning anname mõtteid, kuidas seda tagasi võita.

Konfliktide korral ei tasu kindlasti pead liiva alla peita, vaid kasutada neid kui võimalusi arenemiseks. Esimene samm on tuvastada, mis tüüpi konfliktiga on tegemist ning lähtuvalt sellest lahendusi otsida.

Meeskonna töösoorituse ja produktiivsuse optimeerimine läbi õiglase tööjaotuse on juhi jaoks üks olulisemaid ülesandeid. Panime kirja mõned soovitused, mida ühtlase tööjaotuse saavutamiseks teha ja mida silmas pidada.

Viimased aastad maailmas on suurendanud inimestes olulisel määral stressi ja ärevuse kasvu, mis paraku väljendub ka koostööd tegevates meeskondades. Meeskonnatunne vajab seepärast ühe enam tähelepanu ning siit artiklist saad aimu, miks just meeskonnatunne on Sinu ettevõtte edukuse võtmetegur.

Töötajate puhul on oluline hinnata töötaja sobivust töö olemuse, meeskonna väärtuste ja kultuuri ning juhi ja teiste meeskonnaliikmete isiksustega. Abiks võib kasutada isiksuseteste.

Tänasel tööturul on pall vaieldamatult tööotsija käes. Mis aga on need tegurid, mis panevad ka pealtnäha rahuloleva võtmetöötaja siiski lahkumise peale mõtlema või konkureeriva pakkumise ilmnedes selle vastu võtma?

PersonaliDisaini blogi eelmises artiklis kutsus Marili juhte üles mõtlema oma vaimse vormi peale. Seekordses ariklis jagab enda kogemuslugu juhi vaimsest vormist ja läbipõlemisest PersonaliDisaini tegevjuht Hanna Jõgi.

Hinnatud ja armastatud meeskonnaliikme lahkumine ja organisatsioonist väljajuhtimine on paratamatult väljakutse. Need neli pidepunkti aitavad seda protsessi võimalikult valutuks teha.

Igaühel tuleb ette hetki, kus tunneme, et oleme ebaõnnestunud, et mitte öelda läbi kukkunud. Olgu tegemist surema või väiksema ebaõnnestumisega, emotsionaalselt tundub tihti tegemist maailma lõpuga. Seega mida teha, kui avastad ennast emotsionaalsest madalseisust ning oled äsja juhtunud olukorra enda jaoks totaalsete ebaõnnestumiste kategooriasse lahterdanud?

Olukorra sunnil on suurem osa meist suunatud töötama kodukontorites ning olema osa virtuaalmeeskonnast. Kindlasti on sellel suunal oma võlud, kuid ka valud. Oluline on toetada oma meeskondasid, et stressorid saaksid maandatud ja produktiivsus säiliks.

Soovides olla edukas erinevates vestlustes, siis tasub olla teadlik neist viiest saboteerivast tegevusest, mida vähem või rohkem meie suhtluses esineb.

Kompetentsimudel on teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis võimaldab töötajal oma töös edukas olla. Kompetentsimudel on aluseks kõikidele personalijuhtimise etappidele, ent kuidas kasutada ja kuidas mõjub töötajale kompetentsimudeli kasutamine individuaalsetes vestlustes?

Milline on hea ja õige viis inimeste juhtimiseks ning kuidas selle määratlemiseni jõuda? Kuigi lihtsaid ja üheseid vastuseid ei ole, siis leiad postitusest mõtteainet, mida arvestada selle suunas liikumisel.

Ärevus ja endas kahtlemine on üks suurimaid väljakutseid, mis tuleb ületada, et jõuda soovitud tulemusteni, eriti kui need asuvad väljaspool meie mugavustsooni. Siin on mõned võtted, kuidas vajadusel ärevust taltsutada.

Tuhin on see maagiline seisund, kus mõte liigub justkui võluväel ning ülesanne saab tehtud nii, et ajataju kaob. Kuidas aga seda maagilist seisundit teadlikult esile kutsuda?

Igas ettevõttes on inimesi, kes säravad ja neid, kes lihtsalt täidavad neile seatud ülesandeid. Talentide ja mitte-talentide määratlemine võib mõjuda nii positiivselt, kuid sellel on ka negatiivne pool.

Võimestav juhtimine tugineb võimu jagamisele oma inimestega. Kaasamine, delegeerimine, inimeste võimetesse uskumine ja arendamine on mõned märksõnad, mis sellega seostuvad.

Juhtimisstiili võib vaadelda kui paratamatut isiksusetüübist tulenevat käitumismaneeri. Või siis hoopis kui teadlikku valikut lähtuvalt olukorrast ja inimestest. Mõlemal juhul on teadlikkus erivatest stiilidest iga juhi töös oluline.

Isiksusetüüpide tundmine aitab meil mõista, miks suhtluspartner ühel või teisel viisil käitub ning seeläbi on võimalik muuta koostöö efektiivsemaks.

Inimene veedab töökohal suurema osa oma ärkveloleku ajast. Suhted töökaaslastega on sama olulised, kui suhted perekonnaga. Kas head suhted või hoopis kiusamine töökohal on uus normaalsus?

Kui oled üks nendest, kes täna on värbamas, tuletame Sulle meelde, miks on onboarding kriisi ajal eriti oluline ning anname nippe, kuidas panna inimest tundma, et ta on oodatud ja väärtustatud.

Üsna tihti oleme teadlikud ainult välimistest motivaatoritest nagu töötasu ja tunnustus, kuid sisemised motivaatorid, mis põhinevad inimeste väärtustel, jäävad tahaplaanile. Millised on inimeste sisemised sütitajad ja milline on juhi roll sisemise motivatsiooni toetamisel?

Eesmärkide püstitamisega oleme kõik kokku puutunud. Aga millest tuleneb, et need tihti saavutamata jäävad? Millele jätame mõtlemata eesmärkide püstitamisel?

Juhtidevahelised konfliktid ei ole midagi erakordset, aga mis saab, kui need muutuvad tavaliseks või neid ei suudeta ära lahendada? Millised on selle tagajärjed ja kuidas toimida, et leida taas ühine meel ja keel?

Käisime oma esimesel hackatonil, kus saime hoogu juurde, et tuua teieni üsna varsti virtuaalne personalijuht, mis teeb personalijuhtimise sama lihtsaks kui on jalgrattasõit.

Tagasiside on kõige odavam, üks mõjusamaid, kuid samaaegselt üks alakasutatumaid juhtimise tööriistu. Tagsisidet väärtustav ja avatud organisatsioonikultuur on loob väärtust väga paljudes erinevates aspektides. Samas selle kujundamine on väljakutse omaette.

Levinud on arusaam, et tootmisettevõttes saab läbi vaid autokraatiaga. Sest nii on harjutud. Tegelikkuses on võimalus muuta suhtumist ja näha, mis juhtub siis, kui "võimu" võtab kaasamine ja demokraatia.

Inimeste juhtimise peale mõtlemiseks ei ole ükski ettevõte või organisatsioon liiga väike. Siin on mõned universaalsed põhimõtted, mille rakendamisega tasub algust teha kohe! Isegi siis, kui meeskond veel väike on.

Tundub kurb, kui kuulen, et tänapäevastes ettevõtetes tehakse endiselt asju "linnukeste" pärast ning käimata ajaga kaasas. Formaalsed arenguvestlused võiks juba siiski olla minevik. Loe, milline on uue ajastu arenguvestlus ehk one-on-one vestlus ning millist kasu see võib ettevõttes tuua.

Ilmselt on juhid juba aru saanud, et järjekorda tööotsijatest ukse taga ei ole. Samas arenguruumi veel on, et mõista, kui oluline töötajate hoidmine ja nende lojaalsuse kasvatamine on. Mõtteid sellest, kuidas mitte lojaalsust "osta", vaid suurendada läbi tähelepanu pööramise töö kujundusele.

Personali hindamissüsteemid on mõneti nagu meie haridussüsteem - fookus on hinnetel või hinnangutel. Mis oleks kui nihutaks fookust inimesele ning hakkaks rohkem tähelepanu pöörama tema väärtusele organisatsiooni jaoks?

Töötajate hoidmine on teema, mis aina rohkem ettevõtetes üles kerkib. See on asi, mis hoiab juhte unetuna ning murelikuna. Kord oleme saanud omale hea talendi, kuid järjest rohkem tuleb tegeleda selle talendi hoidmise ja väärtustamisega. Kõik see on aga võimalik läbi järjepideva ning süsteemse töö. Loe lähemalt, mis põhjustel töötajad võivad sinu ettevõttest lahkuda ning kuidas teha ennetustööd.

Personalihindamise teema paneb paljudel juhtide pea valutama ning ega see suurt paremini ka töötajatele ei mõju. Sageli peetakse personalihindamist organisatsioonides lihtsalt ajaraiskamiseks. Paljudes maailma juhtivates ettevõtetes on traditsioonilistest personalihindamise meetoditest loobutud ning järjest suurenev hulk organisatsioone läheb nende jälgedes. Siin on märksõnad, millele uut tüüpi personalihindamisesüsteemid üles on ehitatud.

Läbipõlemise seisundis on keeruline endagagi hakkama saada, rääkimata sellest, et olla inspiratsiooniks, eeskujuks või heaks töökaaslaseks kellegi teise jaoks. Juhtide jaoks ei ole sellisesse olukorda sattudes rohkem pingutamine õige otsus, vaid juhil on hoopis kohustus ennast sellest "august" välja aidata.

Motiveerimine on teema, millest räägitakse söögi alla ja söögi peale. Miks see ikkagi on nii oluline?  Uuringud on näidanud, et töötajate motiveeritus on positiivselt seotud töötajate töösooritusega, nende produktiivsusega, töö kvaliteediga, ettevõtte finantstulemustega, klientide rahuloluga, samuti töötajate enda heaolu ja rahuloluga. Ja motiveeritusel on negatiivne seos tööjõu voolavuse, töölt puudumise, tööõnnetuste, töötajate stressi ja läbipõlemisega. Rohkem […]

Tänapäeva juhtimise olulisteks märksõnadeks on avatus, uuenduslikkus ja paindlikkus. Väljakutseid on mitmeid ning üheks neist on toimetulek erinevustega põlvkondade vahel. Loe lähemalt, mille poolest erinevad X ja Y-generatsioonid töömaailmas ning, mida kujutab endast tööturule suunduv Z-põlvkond.

Iga eduka organisatsiooni aluseks on tema juht. Juhtimine ise, aga nõuab palju teadmisi ja oskusi, kuid suurel määral ka sisemist tarkust. Kirjutasime juhtimisest ja tarkusest.

Sügis käes ja arenguvestlused taas paljudes ettevõtetes päevakorral. Samas paljudes organisatsioonides on selle juures ikkagi küsimus - "Kuidas?" Et asju lihtsamaks teha, panime kokku kümnest sammust koosneva arenguvestluse "teekonna".

Ikka ja jälle kuuleb juhtide suust nurinat, et töötajad ei taha vastutust võtta. Kui hakata siis täpsemalt uurima, kuidas see probleem väljendub, siis enamasti peitub rahulolematus kas selles, et inimesed ei võta initsiatiivi või siis selles, et nad ei võta eesmärkide ja kohustuste täitmist piisava tõsidusega. Hiljuti vestlesin ühe juhiga, kes kurtis vastutusega seotud probleemide […]

Personali hindamine toimub igas ettevõttes. Otsused - kellel ja kui palju palka tõsta, keda edutada, kellel minna lasta jne - tuginevad ju kõik töötajate hindamisel. Mis on see, millele personali hindamise põhimõtteid üle vaadates peaks esmalt mõtlema? Siin on seitse küsimust, mis aitavad analüüsida hetkeseisu.

Meie igapäevane tegutsemine on otseselt seotud motivatsiooniga. Motivatsioon selgitab inimese käitumist erinevates situatsioonides. Motiveeriv intervjueerimine (MI) toob välja, et motiveeritud olemine eeldab, et on täidetud kolm kriteeriumit: inimene peab olema nõus, valmis ja suuteline.

Edu saavutab see, kes muutustega kõige kiiremini kohaneb. Postituses on kokku võetud personalijuhtimist mõjutavad olulisemad trendid, millega tuleb eelseisvatel aastatel arvestada ning millest ei saa mööda vaadata.

Konstruktiivse tagasiside andmine on sageli kunst. Kunst teha seda selliselt, et inimene sooviks seda kuulda, saaks sellest aru ja tegutseks sellest lähtuvalt, ei asuks kaitsepositsioonile ja austaks tagasiside andja arvamust. Siin on mõned olulisemad märksõnad, mis on vajalikul hetkel abiks või mida tasub püüda oma igapäevastes tegemistes järgida.

Hiljuti koolitasime ühe ettevõtte juhte arenguvestluste teemal. Ja nagu ikka tuli jutuks palk – kas peaks, võiks või ei tohiks arenguvestluse sees puudutada. Õiget või valet vastust sellele küsimusele ei ole. Vastus peitub selles, mis tüüpi vestluseid arenguvestluste nime all peetakse või plaanitakse pidada.

Loomulikult meeldib kõigile rohkem raha saada, kuid iseasi on see, kas see motiveerib töötajat paremini tööle. Oleme keelelised olevused ehk me mõtleme sõnades. Just seetõttu tekib meie huvi ja motivatsioon sellest, kuidas üks või teine asi on sõnastatud. Mõttemustrite tundmine ja LAB-profiilid aitavad mõista, miks ja kuidas inimesed reageerivad sarnastele sõnumitele ja töötlevad infot erinevalt.

Töötajate ootused töösuhtele on viimasel kümnendil oluliselt muutunud ning paraku vanaviisi juhtimine enam edu ei taga. Mis on töötajale tänapäeval oluline, miline ta on? Millega on vaja arvestada tulevikus?

Konflikti lahendamine, või õigemini nende mitte oskuslik lahendamine, tekitab sageli töötajate seas pingeid. Kuid see ei pea mitte sugugi nii olema. Keerulisemate probleemide ja konfliktide puhul peetakse kõige paremaks lahendusviisiks koostöö stiili, mille puhul on oodata võit-võit lahendust.

Konfliktidel on mitmeid positiivseid mõjusid, mille saavutamise nimel tasub vaeva näha ehk miks konflikti korral pea liiva alla peitmine ja endale kinnitamine „küll läheb varsti mööda“ ei ole kõige parem lahendus ...

Meenuta, millal nägid inimest, kes lausa säras oma tööd tehes, kolleegid ja kliendid said tema tööst positiivseid emotsioone ning kaastöötajad vahest isegi indu oma tööd paremini teha. Suurepärasus avaldub enamasti inimestes, kellel on tehtava töö osas mingi teatav X-faktor, mida värbamises võib nimetata vajalike loomupäraste omaduste olemasoluks.

Kirjutasime blogis hiljuti sellest, mida saab tööandja teha selleks, et ennetada töötajate üleliigset stressi ja sellega seonduda võivat läbipõlemist. Siin on mõned võtted ja nipid, mis on abiks töötajale, kes tunneb, et jõud hakkab raugema ja ka läbipõlemise sümptomid on paista.

Tööstress ja läbipõlemine ei ole kahjulik või kahjustav mitte ainult töötajale, vaid on samavõrra nii töötaja kui tööandja probleem. Mõned mõtted sellest, kuidas töises keskkonnas oma töötajate läbipõlemist ennetada.

Kui märkad uuendusi ellu viies või eesmärkide suunas liikudes, et Sind ennast või Sinu meeskonna liiget hoiab midagi tagasi, tasub kaaluda, kas ei ole tegemist mõne järgneva enamlevinud alateadliku sabotaažiga.

Oled just lõpetanud aeganõudva värbamisprotsessi, teinud parima võimaliku valiku kandidaatide seast ja uus töötaja alustab õige pea. Üks levinud müüt on, et parim viis uue töötaja töösse sisseelamiseks on „visata ta vette ja lasta tal endal ujuma õppida“. See praktika kahjuks ei toimi! Miks siis mitte? Ja kuidas saaks paremini?

Olgem ausad, enamikes (väiksemates?) organisatsioonides ametijuhendeid kas üldse pole, need on üldsõnalised, erinevatest kättesaadud näidistest kokku pandud või koostatud sellisel kujul, et peale selle allkirjastamist seda enam teist korda kätte ei võeta. Siiski tasub hästi kirjutatud ametijuhenditesse panustatud aeg ennast ära. Loe, kellele ja mida hästikirjutatud ametijuhend annab.

Tänu on töötajate silmis ikka kõrgel kohal olnud. Nüüd on tehtud uuring, mis paneb tööalasele tänule ka hinnasildi külge. Täpsemalt saad teada, kui edasi loed.

Head inimesed on organisatsioonide suurim ressurss. Ilma nendeta ei asjad lihtsalt ei toimi korralikult. Kui eesmärgiks on kasv ning laienemine, siis on hädavajalik, et Sul oleks tööl maksimaalselt hea meeskond. Kuidas siis teha nii, et Sinu heaks töötaksid parimad?

Uuringud näitavad, et pühendunud töötaja tahab ja töötab paremini ning tulemuslikumalt, kui mittepühendunud töötaja. Järgnevate väljendite kasutamine aitab luua organisatsioonis vastastikusel austusel, kaasamisel ja tunnustamisel tugineva organisatsioonikultuuri, kus inimesed tahavad töötada ja on pühendunud.

Enamasti arvavad väiksemate ettevõtete ja organisatsioonide juhid, et personalitöö on midagi, mis on ainult suurte mängumaa. Samas on mõned argumendid, miks just väikesed ettevõtted peaksid rohkem tähelepanu pöörama oma inimressursside juhtumisele.